Norviki esindaja kinnitas Associated Pressile, et panga poolt esitatud rahvusvahelises kaebuses märgitud "kõrge Läti ametnik", kes neilt korduvalt pistist välja pressis ja maksmata jätmise korral ka kätte maksis, on just nimelt keskpanga president Rimšēvičs. Norviki poolt Maailmapanga arbitraažile esitatud 39 lehekülje pikkuses kaebuses on pistist välja pressinud kõrge ametniku nimi veel anonüümseks jäetud.

AP märgib oma ülevaates, et 1992. aastast Läti panganduses juhtival kohal olnud mehe kinni pidamine ja talle esitatud süüdistus on väikeriigi finantssektori kaosesse paisanud. Uudisteagentuuri hinnangul tuleb meeles pidada Rimšēvičsi kui Läti esindaja rolli Euroopa Keskpangas ja seda, et tegu on inimesega, kes on teadlik mitmetest Lätit, Euroopa Liitu ja NATO-t puudutavatest riigisaladustest.

Kui õhus on kahtlustused altkäemaksus ja rahapesus, ei saa seega välistada võimalust, et sellisel ametikohal olev inimene võib olla sobivaks sihtmärgiks ka Venemaa eriteenistuste või organiseeritud kuritegevuse väljapressimisskeemide jaoks.

Artiklis tuletab AP meelde ka seda, et Läti pangandussektor on varemgi rahapesuafääride tõttu tähelepanu pälvinud, muuhulgas nn Magnitski juhtumiga seoses. Ning kõik see on toimunud Rimšēvičsi juhtimise ajal. Keskpanga presidendiks sai ta 2001. aastal, kuid Läti panganduses on Rimšēvičs olnud juhtrollis veelgi kauem aega, sest juba 1992. aastal sai ta keskpanga nõukogu esimeheks. Märkimisväärne on ka see, et panganduse järelevalve eest vastutava FCMC esimees on Rimšēvičsi poolt määratud tema endine alluv keskpangas Peters Putnins.

Pankur meenutas, kuidas Rimšēvičs ja tema käsilane pistist nõudsid

Seda, et nende kaebuses mainitud kõrge ametnik on Rimšēvičs, kinnitasid AP-le nii Norviki tegevjuht Oliver Bramwell kui ka enamusaktsionär ja nõukogu esimees Grigori Guselnikov.

Guselnikov selgitas, et Rimšēvičs on oma vahemehe kaudu Norviki pangalt regulaarselt pistist nõudnud alates 2015. aastast. Maksmata jätmise korral olevat Rimšēvičs aga ähvardanud rakendada Norviki suhtes karimaid järelevalvemeetmeid. Guselnikovi sõnul andis keskpanga juht mõista, et sellised on Lätis "mängureeglid".

Siberist pärit ärimees Guselnikov, kes on pälvinud tähelepanu ka luksusliku eluviisiga Londonis, andis AP-le pikema ülevaate, kuidas ta Rimšēvičsiga tuttavaks sai.

Esimest korda kohtus Guselnikov enda sõnul Rimšēvičsiga 2015. aastal tänu mehele nimega Renars Kokins, keda olevat talle tutvustatud kui Läti olusid hästi tundvat isikut. Kokins kutsus Guselnikovi Riia lähistel asuvasse suurde villasse kohtumisele, peagi liitus kohtumisega ka Rimšēvičs.

Vene ärimehe väitel oli Rimšēvičsi jutt olnud konkreetne. Keskpanga juht selgitas, et pangandusjärelevalve on talle isiklikult lojaalne ning seetõttu saab ta
Guselnikovile abiks olla. Ainus, mida teha tuleb, on "koostöö" Kokinsiga.

Rimšēvičs lahkus umbes 10 minuti pärast ja siis alustas Kokins Guselnikoviga pikemat juttu. Kokins võttis välja pastaka ja paberilehe ning kirjutas: "100 000 iga kuu".

Kokins ei kasutanud sõna "maksmine", ta lihtsalt selgitas, et kõik Läti pangad teevad sellist "koostööd".

Nii Venemaa kui ka Suurbritannia kodakondsust omav Guselnikov aga otsustas mitte maksta, sest kartis, et maksmise korral saaks teda igavesti šantažeerida. Kokinsi kõnedele ta enam ei vastanud.

Umbes aasta aega hiljem kutsus Guselnikovi vend ta ühe oma uue sõbra sünnipäevale. Kui Guselnikov aga peole saabus, siis selgus, et see uus sõber pole keegi muu kui Kokins, kes uuesti "koostöö" teema tõstatas.

Järgnenud nädalatel üritas Guselnikov maksmist edasi lükata, kuid avastas, et iga kord, kui ta maksmisest keeldus, tabasid tema panka uued järelevalvemeetmed.

Guselnikov kohtus seejärel Kokinsi ja Rimšēvičsiga mitu korda uuesti, et oma olukorda selgitada ning tema sõnul muutus Rimšēvičs iga kord üha kannatamatumaks ja ütles Guselnikovile, et kui viimane koostööd ei tee, siis rakendatakse tema panga suhtes nii palju meetmeid, et sisuliselt tuleb tal turult lahkuda.

Vene ärimees meenutas, et Rimšēvičs oli nende kokkusaamiste ajal ka väga tähelepanelik, et keegi teda ei märkaks. Näiteks ühel korral olevat Kokins mööda Riiat lausa kaks tundi ringi sõitnud ja peatunud siis lõpuks äärelinnas ühe hiina restorani ees, kus nendega liitus mõneks minutiks ka keskpanga juht Rimšēvičs ise. Teisel korral kohtusid nad samas restoranis, mis oli nende kokkusaamise ajaks täiesti tühi.

Kahtlased seosed Venemaaga

Guselnikov rõhutas, et Kokins mitte ainult ei nõudnud temalt pistist, vaid soovis, et Norviki panka saaks kasutada rahapesuks. Ühel kohtumisel tegi Kokins ettepaneku, et Norviki kaudu liiguks Venemaalt 100 miljonit USA dollarit Venemaalt. Sellest summast oleks Guselnikovile teenustasuks jäänud miljon dollarit. Kokinsi sõnul oleks ülekanne korraldatud German Miloushi nimelise mehe poolt.

Registriandmete kohaselt on Kokins ja Miloush olnud äripartnerid, näiteks on Kokins töötanud Miloushi BMW-esinduses Riias ja allkirjastanud seal aastaaruandeid.

Praeguseks on Miloush ise rahvusvaheliselt tagaotsitav kurjategija. 2007. aastal mõistis Läti kohus ta süüdi poliitikutele pistise maksmises ning mees põgenes riigist. Kümme aastat hiljem peeti ta Interpoli vahistamismääruse alusel kinni, kui ta Moskvast Küprosele saabus.

Paraku õnnestus tal põgeneda, eelmise aasta 5. septembril toimunud kohtuistungile ta ei ilmunud ning praegu on ta jooksus. Läti korruptsioonitõrjebüroo ei vastanud AP korduvatele päringutele Miloushi staatuse asjus.

AP kinnitusel näitavad Venemaa piiriületusandmed ka seda, et Kokins lendas Moskvast Küprosele vahetult enne seda, kui Miloush pidi Küprose kohtu ette ilmuma. Samuti olevat andmeid, et Kokins külastab vähemelt alates 2010. aastast regulaarselt Venemaad ning mõnikord viibib ta seal korraga võid paar tundi.

Veelgi tähelepanuväärsem on ka see, et Läti keskpanga juht Rimšēvičs ise on alates 2010. aastast kaheksa korda Venemaal käinud. Suurem osa nendest reisidest on toimunud enne Läti liitumist eurotsooniga ning enne 2014. aastal toimunud Krimmi okupeerimist Venemaa poolt ja sellele järgnenud Lääne sanktsioonide kehtestamist. Pärast seda on aga Rimšēvičs käinud Venemaal Valgevene kaudu.

AP käes olevad fotod tõestavad, et 2010. aastal toimunud Venemaa reisil võttis Rimšēvičs osa ka jahilkäigust ning ühel peofotol on ta koos Dmitri Pilštšikoviga, kes oli tollal infotehnoloogia uurimisinstituudi juht. Tegemist on riikliku tehnoloogiakompaniiga, mille suhtes USA kehtestas ka sanktsioonid. Pilštšikovi ülemuseks oli sellel ajal aga Sergei Tšemezov, president Vladimir Putini vana liitlane ja sõber juba 1980. aastatest saadik ning riigifirma Rostec peadirektor.

Foto on tehtud Venemaa jahipeole omases meeleolus: õhtusöök metsavillas, laual alkohol ja kitarr, seinal rippumas Kalašnikovi automaat.

Prahas asuva mõttekoja Institute of International Relations ekspert Mark Galeotti, kes tunneb põhjalikult Venemaa finantskuritegevust, nentis 2010. aasta fotoseeria kohta, et see ei jäta Rimšēvičsi ametikohta arvestades kindlasti head muljet.

"See ei ole sama asi kui mingi taksofirma juhtimine," lausus Galeotti.