Leht: Läti keskpankurit kahtlustatakse pistise võtmises pankrotis pangalt ({{commentsTotal}})

Ilmārs Rimšēvičs 20. veebruaril pressikonverentsil.
Ilmārs Rimšēvičs 20. veebruaril pressikonverentsil. Autor/allikas: lsm.lv

Läti Keskpanga presidenti Ilmārs Rimšēvičsi kahtlustatakse pistise võtmises pankrotis Trasta Komercbankalt, kirjutab Läti ajakiri Ir.

Kriminaalasjas kahtlustatakse, et keskpankur võttis Trasta Komercbankalt altkäemaksu vähemalt neli aastat tagasi, kui raskustes pank veel tegutses. Endine panga kõrge ametnik on nüüd lehe andmeil kriminaalasjas ka tunnistusi andnud.

Korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) juht Jēkabs Straume ütles varem pressikonverentsil, et ei saa seda kinnitada ega ümber lükata. Rimšēvičs ütles, et ei kommenteeri asja.

Finants- ja kapitaliturgude komisjon (FKTK) seadis pangale piirangud 2016. aasta jaanuaris ning veidi hiljem lõpetas selle tegevuse. Pangal oli probleeme kapitali advekaatsuse nõuetele vastamisega ning probleemi üritati lahendada altkäemaksuga. Kahtluste kohaselt maksti pistist Rimšēvičsile, kes aitas lahendada probleeme finantsjärelevalvega, samal ajal kui ärimees Maris Martinsons aitas asjale kaasa.

FKTK andmeil tegutses Trasta Komercbanka pika aega kahjumiga ning sel puudus jätkusuutlik ärimudel ja strateegia olukorra lahendamiseks. Lisaks sellele tuvastati panga tegevustes tõsised ja järjepidevad rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste regulatsioonide rikkumised.

Möödunud aastal esitati kolmele panga pankrotimenetlusega seotud isikule süüdistus väljapressimises ning rahapesus. Nende seas olid ka pankrotihaldurid Māris Sprūds ja Ilmārs Krūms.

Teisipäeval ütles Rimšēvičs, et on Sprūdsiga korduvalt kohtunud, et arutada eelnõud, mis võib mõjutada tulevikus Läti riigieelarvet ja muuta keskpanga presidendi ametikohale kandidaatide esitamise korda. Samal ajal ütles ta, et muud seost nende vahel ei ole ning kohtumised toimusid Sprūdsi algatusel.

Rahandusministri Dana Reizniece-Ozola ütles seda kommenteerides, et tal ei ole sellise eelnõu kohta mingit teavet ega tea, mis peaks Sprūdsil nendega üldse pistmist olema ja miks ta peaks neid arutama keskpanga juhiga.

Sprūds oli vahi all alates 2017. aasta juunist, kuid reedel tasus ta oma 500 000 eurose kautsjoni. Kust see raha pärines, keeldus ta avaldamast, öeldes, et "see pole tähtis."

Ka 2005. aastal peeti Sprūdsi kinni ja esitati talle süüdistus väljapressimises ja pistisevõtmises, millest prokuratuur hiljem aga loobus.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: