ÜRO JN-i eesistuja: Süüria relvarahus on peaaegu kokkuleppele jõutud

{{1519370940000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Olukord pommituskampaania all kannatava Ida-Ghouta haiglas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

ÜRO Julgeolekunõukogu diplomaadid on peaaegu jõudnud Venemaaga kokkuleppele 30-päevases relvarahus Süürias, teatas nõukogu eesistuja reedel.

"Me teeme ikka veel tööd sõnastusega, mõne lõiguga, kuid me oleme peaaegu valmis," ütles Kuveidi suursaadik Mansour al-Otaibi.

Julgeolekunõukogu korraldab reedel hääletuse resolutsiooniprojekti üle, milles nähakse ette relvarahu kehtestamist Ida-Ghoutas. Hääletus peaks toimuma Eesti aja järgi umbes kell 21.30.

Resolutsioonikavandis nõutakse Süürias 30-päevase relvarahu kehtestamist, sõjatsoonis olevate inimeste evakueerimist meditsiinilistel põhjustel ning humanitaarabi kohaletoimetamist.

Diplomaadid ütlesid varem, et Julgeolekunõukogu hääletab Kuveidi ja Rootsi esitatud resolutsiooni üle Eesti aja järgi kell 17. Kuid hääletus lükati edasi.

Julgeolekunõukogu liikmete seas ringleb mõnevõrra muudetud kujul resolutsiooni tekst, kuid praegu on ebaselge, kas ohtralt muudatusettepanekuid teinud Venemaa kavatseb seda toetada.

Tekstis on muudetud sõnastust nii, et varasema julgeolekunõukogu "otsustab" relvarahu kehtestada asemel on selles nõukogu "nõuab" relvarahu kehtestamist.

Samuti täpsustatakse selles, et relvarahu ei kehti "isikutele, rühmitustele, ettevõtmistele ja organisatsioonidele", mis on seotud terrorivõrgustikuga Al-Qaeda ja äärmusrühmitusega Islamiriik (IS). Eelmises versioonis mainiti üksnes Al-Qaedat ja IS-i.

Neljapäeva õhtul teatas Venemaa, et kokkulepet resolutsiooni tekstis ei ole.

Venemaa teadaanne kahandab minimaalseks lootused, et rahvusvaheline kogukond saaks Süürias Ida-Ghoutas jätkuvate tapatalgute lõpetamiseks midagi ette võtta. Vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus andmeil on Süüria mässuliste kantsis Ida-Ghoutas alates pühapäevast kestvates režiimivägede suurtüki- ja õhurünnakutes surma saanud üle 400 inimese.

ÜRO peasekretär António Guterres on nimetanud 400 000 elanikuga Ida-Ghoutas olukorda "maapealseks põrguks".

Vene suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja esitas neljapäeval Moskva algatusel kokku kutsutud Julgeolekunõukogu istungil muudatusettepanekud resolutsioonikavandile, mille üle käivad arutelud juba pea kaks nädalat.

Venemaa esitas muuhulgas täpsustused, et abisaadetised saavad kohale jõuda vaid juhul, kui "julgeolekutingimused seda lubavad" ja "välisriikide sõjalised jõud võivad tegutseda Süürias vaid kooskõlastatult ametlike võimudega".

Neid ettepanekuid kavandisse ei lisatud. Julgeolekunõukogu diplomaat ütles varem, et "Venemaa muudatusettepanekud on vastuvõetamatud".

Nebenzja ütles neljapäeval nõukogule, et Rootsi ja Kuveit taotlesid enda esitatud resolutsioonikavandi üle hääletust täies teadmises, et selle üle puudub kokkulepe.

Vene saadiku sõnul peab julgeolekunõukogu jõudma "teostatava" kokkuleppeni relvarahus ja hoiduma "reaalsusest irduva" otsuse langetamisest.

Vene diplomaat süüdistas relvarahu toetajaid katses tekitada "skandaali, et suurendada survet Süüria valitsusele ja mustata Vene valitsust".

Suurbritannia ja USA kutsusid algset resolutsioonikavandit kiiresti hääletusele panema, et tegeleda kohapeal lahti rulluva kriisiga. "USA on valmis hääletama selle resolutsiooni üle siin ja praegu," sõnas diplomaat Kelley Currie. "Režiimi rünnak on järelejätmatu ning kannatused rabavad."

Resolutsioonikavand nägi ette relvarahu kehtestamist 72 tundi pärast dokumendi vastuvõtmist ning abi- ja evakuatsioonioperatsioonide algust 48 tundi hiljem. Selles nõutakse kõigi piiramisrõngaste viivitamatut lõpetamist Ida-Ghoutas, Yarmoukis, Fouas ja Kefrayas ning kõigilt pooltelt "tsiviilisikutele nende ellujäämiseks hädavajaliku toidu ja ravimite keelamise lõpetamist".

Ida-Ghouta on valitsusvägede piiramisrõngas alates 2013. aastast. Piirkond on rühmituste Jaish al-Islam ja Faylaq al-Rahman kontrolli all.

Vaatlejate hinnangul on Süüria režiimi ja Venemaa äge pommitamiskampaania ettevalmistus maavägede pealetungiks.

USA kritiseeris Venemaad seoses Süüria rünnakutega Ida-Ghoutale

USA kritiseeris neljapäeval Venemaad seoses Süüria rünnakutega pealinna Damaskuse lähedal asuvale Ida-Ghoutale, öeldes, et Moskval lasub unikaalne vastutus rohkem kui 400 tsiviilisiku hukkumise eest.

Pärast seda, kui Süüria režiimivägede uutes õhu- ja raketirünnakutes sai surma veel 46 inimest, süüdistas USA välisministeeriumi kõneisik Heather Nauert Venemaad, et see ei mõjuta president Bashar al-Assadi režiimi verevalamist peatama.

"Ilma Venemaa toetuseta Süüriale sellist hävingut ja surmasid kindlasti aset ei leiaks," ütles Nauert ajakirjanikele.

"See on hea meeldetuletus, et Venemaa kannab unikaalset vastutust selle eest, mis seal (Ida-Ghoutas) aset leiab," lisas ta. "Mida nad teevad hävingu, surmade ja tapmiste peatamiseks, mis leiavad aset Süürias?"

Nauerti sõnul näitasid pühapäeval alanud rünnakud Ida-Ghouta vastu Astana protsessi läbikukkumist. Venemaa, Iraan ja Türgi püüdsid saavutada Süürias, seal hulgas Ida-Ghoutas nn deeskalatsioonitsoonid.

"See näitab, milliseks farsiks see deeskalatsioonitsoon on muutunud," sõnas Nauert.

Lavrov: Venemaa on valmis ÜRO-s Süüria relvarahu resolutsiooni toetama

Venemaa on valmis toetama ÜRO Julgeolekunõukogus Süüria relvarahu resolutsiooni, kuid ei saa tagada, et mässulised sellest kinni peavad, ütles välisminister Sergei Lavrov reedel.

Julgeolekunõukogu hääletab reedel resolutsioonikava üle, milles nõutakse Süürias 30-päevase relvarahu kehtestamist, sõjatsoonis olevate inimeste evakueerimist meditsiinilistel põhjustel ning humanitaarabi kohaletoimetamist.

"Aga kui küsida, mis garanteerib, et mässulised sellest humanitaarpausist kinni peavad ja mis garanteerib, et nad ei jätka Damaskuse elukvartalite pommitamist, siis niisugust garantiid see meile ei anna," ütles Lavrov.

Mogherini: massimõrv Ida-Ghoutas peab kohe lõppema

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini kutsus reedel kehtestama Süüria Ida-Ghoutas koheselt relvarahu ning võimaldama abisaatetiste jõudmise mässuliste kontrolli all olevasse piirkonda, kus on viimastel päevadel saanud režiimivägede rünnakutes surma üle 400 tsiviilisiku.

"Massimõrv Ida-Ghoutas peab lõppema kohe," ütles Mogherini avalduses. "Euroopa Liidul napib sõnu, kirjeldamaks õudusi, mida kogevad Ida-Ghouta inimesed," lisas ta.

Ankara kutsus Venemaad ja Iraani peatama režiimi rünnakuid Ida-Ghoutas

Türgi kutsus reedel Venemaad ja Iraani "peatama" Süüria režiimivägede pommitamiskampaaniat Ida-Ghouta enklaavis pärast rohkem kui 400 inimese hukkumise nädala aja jooksul.

"Venemaa ja Iraan peavad režiimi peatama," ütles Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu, kelle sõnul on valitsusvägede operatsioon enklaavi vastu ning mässuliste kontrolli all olevas Idlibi provintsis "vastuolus" Astana rahukõnelustel saavutatud kokkulepetega.

Ida-Ghoutas hukkus uutes rünnakutes vähemalt 32 tsiviilisikut

Süüria režiimivägede ja Vene õhujõudude rünnakutes sai reedel Ida-Ghoutas surma vähemalt 32 tsiviilisikut, nende seas kuus last, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

"32 tsiviilisikut sai surma täna (reedel) õhulöökides ja suurtükitules, mille sihtmärkideks olid erinevad Ida-Ghouta piirkonnad," ütles Suurbritannias baseeruva keskuse direktor Rami Abdel Rahman.

Režiimivägede sõjaline operatsioon enklaavi vastu hoogustus 18. veebruaril, kokku on selle käigus hukkunud üle 400 inimese.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: