ÜRO: abikonvoi lahkus suurtükitule tõttu Ida-Ghoutast ({{commentsTotal}})

{{1520264040000 | amCalendar}}

Esmaspäeval Süüria mässuliste kantsi Ida-Ghoutasse jõudnud abikonvoi oli sunnitud suurtükitule tõttu oma missiooni lühendama ja lahkus enklaavist, teatas ÜRO.

ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR) teatas, et 46 veokist koosnev konvoi oli Ida-Ghouta suurimas linnas Doumas umbes üheksa tundi.

"Me viisime keset suurtükituld kohale nii palju, kui me suutsime," ütles agentuuri Süüria esindaja Sajjad Malik Twitteris. "Tsiviilisikud on traagilises olukorras lõksus."

Kümned veoautod hädaabiga jõudsid esmaspäeval Süüria ümber piiratud Ida-Ghouta enklaavi, teatas ÜRO varem esmaspäeval.

Tegemist on esimese abisaadetisega piirkonda pärast valitsusvägede rünnakute algust.

ÜRO teatel sisenes 46 veoautot enklaavi ja jõudis selle suurimasse linna Doumasse.

ÜRO humanitaarasjade koordineerimise büroo (OCHA) teatas sotsiaalmeedias, et Süüria režiim ei lubanud enklaavi paljusid plaanitud abisaadetise põhikompomente ning kutsus elupäästva abi lubamist neljapäevaks plaanitud teises konvois.

ÜRO teatel toimetas ÜRO, Punase Risti ja Süüria Punase Poolkuu ühiskolonni enklaavi meditsiini- ja toiduabi 27 500 inimesele.

Vaatlejad: Süüria väed kontrollivad kolmandikku Ida-Ghoutast

Süüria režiimi väed jätkasid esmaspäeval koos liitlastega  pealetungi Ida-Ghoutas ja kontrollivasd nüüd kolmandikku mässuliste enklaavist, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

"Režiimi väed kontrollivad praeguseks kolmandikku sisse piiratud Ida-Ghoutast," teatas vabaühendus.

"Režiimiväed edenevad kiiresti, sest seni on operatsioonid peamiselt aset leidnud põllumaadel," ütles keskuse direktor Rami Abdel Rahman.

Valitsusmeelsed jõud olid kahe kilomeetri kaugusel Ida-Ghouta suurimast linnast Doumast. Ida-Ghouta on pooleldi maapiirkond, mis asub mürsutule kauguselt Damaskuse keskusest.

Valitsus kaotas kontrolli regiooni üle 2012. aastal ning võttis pea kohe seejärel praegu islamistide ja džihadistide kontrollitava piirkonna piiramisrõngasse.

Režiimi intensiivistas möödunud kuul õhurünnakuid enklaavile, kus viimase kahe nädala jooksul on hukkunud üle 700 tsiviilelaniku.

Vaatluskeskuse teatel hukkus esmaspäeval režiimivägede rünnakutes mässuliste kontrollitud Ida-Ghoutas vähemalt 45 tsiviilisikut.

Keskuse andmetel kasutas režiim rünnakutes Hammuriyeh´ linnale ja selle ümbrusele ka tünnipomme.

Keskus hoiatas, et hukkunute arv võib tõusta, sest rusude läbiotsimine kestab.

Süüria presidendi sõnul peab operatsioon Ida-Ghoutas jätkuma

Süüria president Bashar al-Assad ütles pühapäeval, et valitsusväed peavad jätkama operatsiooni mässuliste valduses oleva Ida-Ghouta vabastamiseks hoolimata rahvusvahelisest survest see lõpetada.

"Terrorismivastane operatsioon peab jätkuma, siis on tsiviilisikutel jätkuvalt vähemalt mingigi võimalus," ütles Assad riiklikus telekanalis.

USA mõistis pühapäeval hukka Venemaa ja Iraani toetatud Süüria valitsusvägede pealetungi Ida-Ghoutas, kus on surma saanud sadu tsiviilisikuid.

"USA mõistab hukka president Bashar al-Assadi režiimi sõjalise pealetungi Ida-Ghouta elanike vastu, mida toetavad Venemaa ja Iraan," kirjutati Valge Maja avalduses.

Süüria valitsusvägede õhulöökides sai pühapäeval Ida- Ghoutas surma vähemalt 34 tsiviilisikut.

Süüria ja Venemaa avasid relvarahuresolutsiooni alusel ka humanitaarkoridorid tsiviilisikutele, kes soovivad enklaavist lahkuda. Damaskusest ida pool asuvas Ida- Ghoutas elab umbes 400 000 tsiviilisikut, enklaavi kontrollib suur hulk relvarühmitusi, millest osa on esindatud vaid piirkonna mõnes osas. Peajõud moodustavad islamistlikud rühmitused Jaish al-Islam, Faylaq al-Rahman ja Ahrar al-Sham.

Iraan: ainus viis peatada Süüria sõda on toetada Süüria valitsust

Süüria sõda saab lõpetada vaid siis, kui asutakse toetama Süüria valitsust, ütles Iraani president Hassan Rouhani esmaspäeval.

"Pole muud viisi lahendada Süüria kriisi kui tugevdada Damaskuse keskvalitsust," ütles Rouhani oma kantselei vahendusel pärast kohtumist Prantsuse välisministri Jean-Yves Le Drianiga.

Prantsusmaa on jõuliselt vastu Süüria valitsusvägede pommitamiskampaaniale Damaskuse lähistel asuvas Ida-Ghoutas ning pooldab konflikti lahendamist režiimi ja opositsiooni rahukõneluste vahendusel viisil, mis viiks Assadi võimult lahkumiseni.

Le Driani sõnul rääkisid Iraani ametnikud talle oma "suurtest muredest humanitaarolukorra pärast Süürias ja soovist teha lõpp sellele katastroofile".

Prantsuse välisminister kohtus visiidi käigus islamivabariiki ka oma Iraani ametivenna Mohammad Javad Zarifiga, arutades nii tema kui ka Rouhaniga Süüria kõrval ka Iraani raketiprogrammi ning suurriikidega sõlmitud tuumalepet.

Le Drian ütles kohtumiste järel, et Iraani ballistiliste rakettide programmi vaidluses on veel palju tööd teha.

Ehkki Prantsusmaal on allveelaevadelt tulistatavad ballistilised raketid tegevusraadiusega üle 6000 kilomeetri, ütles välisminister enne Iraani saabumist, et Teheran riskib sanktsioonidega, kui ei piira oma raketiprogrammi, mille maksimaalne tegevusulatus küündib praegu 2000 kilomeetrini.

Zarif vastas Le Drianile, et Euroopa peab Iraani tuumaleppe säilitamiseks etendama "konstruktiivsemat rolli" ja "eelkõige avaldama Ühendriikidele survet oma kohustuste täitmiseks leppe alusel ning mite lubama sellel esitada ebaloogilisi ja ebaseaduslikke nõudmisi".

Rouhani teatas pärast kohtumist avalduses, et "tuumaleppe säilitamine tõestab maailmale, et läbirääkimised ja diplomaatia on parim võimalus probleeme lahendada, ning selle kokkuvarisemine omakorda seda, et poliitilised läbirääkimised on ajaraiskamine".

Le Drian kinnitas visiidil, et ei ole USA presidendi Donald Trumpi "emissar", kuigi on võtnud Ühendriikide riigipeale sarnase hoiaku Iraani raketiprogrammi ja sekkumise teemal piirkonna konfliktidesse.

"Need on programmid rakettide jaoks tegevusraadiusega mitu tuhat kilomeetrit, mis ei ole kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik Iraani piiride kindlustamiseks," lausus Le Drian enne visiiti. ajakirjale Journal du Dimanche.

Trump kinnitas 12. jaanuaril enda sõnul viimast korda Iraani tuumaleppe ja lükkas edasi sanktsioonide taaskehtestamise Iraanile. USA kongress nõuab presidendilt iga 90 päeva järel tuumaleppe kehtivuse kinnitamist. Trumpi otsus tähendab, et leppe päästmiseks on aega mai keskpaigani.

Ühendriigid keelitavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad 2015. aasta juulis sõlmitud lepet muutma, Iraan aga on selle välistanud.

Teheran kurdab, et USA ühepoolsed sanktsioonid on endiselt jõus ja riik pole saanud tuumaleppega lubatud tulu, sest paljud firmad ei julge Ühendriikide sanktsioonide rikkumise hirmus islamivabariiki investeerida.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: