"Suud puhtaks": kas hooldus vanaduspõlves on kindlamalt tagatud lasteta? ({{commentsTotal}})

Hoolekande tagamine on Eestis kohalike omavalitsuste kohustus. Valdav osa omastehooldajatest ütleb aga, et omavalitsus tuleb appi vaid juhul, kui hooldataval pole lähedasi - vastasel juhul on see pere mure, märkis "Suud puhtaks" saates Praxise tervisevaldkonna analüütik Mari Rull.

Ka TÜ Kliinikumi arst, geriaatria dotsent dr. Kai Saks oli kriitiline, et ühest küljest on tulnud riigilt viimasel ajal palju signaale, et toetatakse laste saamist ja kasvatamist. Teisalt saadetakse sõnum, et hoolduses toetatakse vaid neid, kel lapsi pole. "Oleks justkui kindlam saada vanaks lasteta, sest sel juhul on tugi garanteeritud," arutles ta.

Tartu linna hoolekandeteenistuse juht Maarika Kurrikoff märkis, et omavalitsuste vaatevinklist on kõige suurem probleem infovahetus, mida praegu sisuliselt ei eksisteeri. Näiteks võiks omavalitsuseni jõuda info otse haiglast, kui on teada, et patsiendist on saanud lamav haige, aga selle info vahetamiseks pole kanalit ning tihtipeale saavad omavalitsused info alles siis, kui on liiga hilja.

Praxise tervisevaldkonna analüütik Gerli Paat-Ahi lisas, et killustatus on suur terves hoolekande valdkonnas: samamoodi ei saa omavahel infot vahetada näiteks koduõde teiste abiliste, sotsiaaltöötaja või arstiga, kui ta just nendega ise otse ühendust ei võta. Sellise infosüsteemi loomisel olekski enim vaja riigi panust, leiti saates. Samuti leiti, et riigi roll peaks olema ebavõrdsuse vähendamine teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses piirkonniti.

Põhjalikumalt saab saates kõlanud mõtteid lugeda otseblogist.

Ka peale saadet saate kaasa rääkida Twitteris, lisades postitustele #suudpuhtaks ning siinsamas avatud kommentaariumis.

Eesti rahvastik hallineb kiiresti. Eestis on üle 300 000 pensioniealise inimese, kellest enam kui 20 000 vajab nädalas üle 10 tunni hooldusabi. Kuidas korraldada abivajavate eakate hooldus väärikalt? Kas see on eaka enda, lähedaste või ühiskonna ja riigi mure?

Pikaajalist hooldust ei vaja üksnes vanemad inimesed, vaid ka paljud puuetega lapsed ja tööealised inimesed. Hinnanguliselt on Eestis 65 000 lähedaste hooldusega seotud inimest.  Neist 22 000 inimest tegeleb üle 10 tunni nädalas just eakate hooldusega

Omastehooldaja koormus võib olla väga suur ning takistada tööl käimist. 2017. aastal ei töötanud lähedase hooldamise tõttu umbes 13 500 inimest. Loe pikemalt omastehoolduse statistikast ja mõjudest ERRi uudisteportaali ülevaateloost.

Saate proloogis rääkis EPIKoja nõustaja Kristi Rekand enda töisest kogemusest nõustajana ja isiklikust kogemusest hooldajana — viimane on tema sõnul hooldajale alati äärmiselt šokeeriv.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: