Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 1221 eurot ({{commentsTotal}})

{{1519884780000 | amCalendar}}

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 6,5 protsenti.

Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel, kõrgem oli brutokuupalk teises ja neljadas kvartalis, teatas statistikaamet.

Kui 2016. aastal oli brutokuupalga aastakasv 7,6 protsenti, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis kuue protsendi piires.

2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem esimeses kvartalis, aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2016. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk.

Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolm protsenti. Kui 2016. aastal tõusis reaalpalk peaaegu sama kiiresti kui brutokuupalk, siis 2017. aastal reaalpalga kasv aeglustus.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud jäid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga palgatöötaja kohta suhteliselt samale tasemele, tõustes 1,7 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,7 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2094 ja 1996 eurot. Madalaim oli see muudes teenindavates tegevustes, kus brutokuupalk oli ligi kolm korda väiksem.

Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv mäetööstuse (11,1%), info ja side (10,2%) ning energeetika (9,1%) tegevusalal. Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus brutokuupalk jäi eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele (0,4%).

Avalikus sektoris, kus on riigile ja kohalikule omavalitusele kuuluvad asutused ja ettevõtted, oli brutokuupalk 1265 eurot, aastakasv oli 7,9 protsenti. Erasektoris, kus on nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvad ettevõtted, oli brutokuupalk 1206 eurot ja aastakasv 6,1 protsenti.

Maakonniti oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1353 eurot) ja Tartu (1215 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (883 eurot) ja Saare (876 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Rapla, Ida-Viru ja Võru maakonnas ning brutokuupalk jäi eelmise aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele Hiiu, Lääne, Saare maakonnas.

 

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aastal täistööajale taandatud töötajate arv neli protsenti suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, haldus- ja abitegevustes, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis ning info- ja side tegevusalal.

2017. aasta jooksul on töötajate arv vähenenud veonduse ja laonduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2017. aastal eelmise aastaga võrreldes riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2%) ning tõusis enim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (7%).

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aastal 7,40 eurot ja 2016. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 7,2 protsenti.

2017. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1648 eurot ja tunnis 10,99 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,5 protsenti.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis ehk 1271 eurot ja see suurenes 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1231 eurot, novembris 1251 eurot ja detsembris 1330 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta neljandas kvartalis 7,67 eurot ja see tõusis varasema aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,3 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2017. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,4%), finants- ja kindlustustegevuses (14%) ning avalikus halduses ja riigikaitses (13,4%). Brutokuupalga aastakasv oli IV kvartalis kõige aeglasem kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevustes (1,8%) ning veonduses ja laonduses (2,7%).

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2017. aasta neljandas kvartalis 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 11,4 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid neljanda kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,2 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,3 protsenti.

Mediaanpalk oli 991 eurot

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 991 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 926 522 715 eurot ja väljamakse tehti 561 884 inimesele. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 85 euro võrra ehk 906 eurolt 991 euroni, toona tehti väljamakseid 554 365 inimesele summas 1 752 498 063 eurot.

Maakondade lõikes oli 2017. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1085 eurot ja 800 eurot.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: