Pärast eelmisi riigikogu valimisi, kui Vabaerakonna esinumber Artur Talvik kleepis vahetult valimiste eel enda isiklikule autole oma valimisplakati, otsustas riigikohus, et tegu ei ole keelatud välireklaamiga. Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul toob see kohtuotsus poliitilise välireklaami tänavatele ka vahetult enne valimispäeva. Nii on Madise korduvalt soovitanud riigikogul kaotada aktiivse agitatsiooni perioodil poliitilise välireklaami keeld, mis ei täida oma algset eesmärki – muuta valimiskampaaniad sisukamaks.

Riigikogu aga on seni kangekaelselt vaikinud.

Välireklaami keeld pärineb sotsiaalmeedia plahvatuse eelsest ajast. Viimased valimised näitasid, kuidas erakonnad kasutavad kampaaniaks üha rohkem just sotsiaalmeedia võimalusi. Ning politsei andis selgituse, et kuigi Facebook jt sotsiaalmeediakanalid on avalik ruum ülekantud tähenduses, ei laiene sotsiaalmeediale välireklaami keeld ja poliitikud võivad end sotsiaalmeedias reklaamida.

Niisiis, reklaamid sotsiaalmeedias, ka nädal või paar päeva enne valimisi on lubatud, aga plakatid näiteks külapoe kõrval reklaamtahvlil on keelatud? Kas keegi mõistab loogikat? Mina nende hulka ei kuulu. Nagu ma ka ei arva, et peaksime käituma viisil otsekui häbeneksime valimisi, suruksime seda demokraatia pidupäeva avalikust ruumist välja ja kõrvale.

Mõelgem korraks järgmise aasta märtsi esimestele päevadele. 3. märtsil valib Eesti endale uut riigikogu ja maikuus toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. See tähendab, et 1. märtsil võivad kõik erakonnad heisata tänavatel enda poliitikute plakatid. Kui siis keegi pahandama hakkab ja politsei peab muudkui sõitma tuvastama välireklaami lubatavust või keelatust, saab kerge muigega väita, et see on osa Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniast. Nii puhub riigikogu otsustamatus ainult tuult reklaamimeistrite purjedesse ja näitab kehtivast seadusest mööda astumise kergust.

Õiguskantsleri ja üleüldse mõistuse hääle liitlased on praegu parlamendis IRL, Keskerakond ja Reformierakond. Kolme peale oleks neil piisavalt hääli, et valimiste eelse välireklaami keeld kaotada. Aga, kuna sellele on vastu ka sotsiaaldemokraadid, siis ei riski IRL ja Keskerakond oma kolmanda valitsuspartneriga mõõku ristata.

Sotsid nimelt ei ole loobunud lähenemisest, mida Indrek Saar nende peasekretärina kirjeldas juba oktoobris 2014. Siis tõlgendas ta välireklaame kui avaliku ruumi risustamist totaalse ajupesuga, mis tekitab asjatut infomüra, rääkimata sellest, on ühiskonnale kallis.

Sotsid pooldavad valimiskampaania hinnale lae kehtestamist, et erakond ei tohi reklaamile kulutada rohkem kui näiteks miljon eurot. See võtaks suurtelt erakondadelt nende suuruse eelise, on lootus. Kui aga kahed valimised on väga lähestikku, siis kuidas kulusid arvestada?

Sel kevadel jõuaks riigikogu veel lasta mõistuse häälel kõlada ja mõttetuks osutunud valimiste välireklaami piirangu tühistada. Tegemist ei ole valimissüsteemi osaga, seega ei kehti siin ka reegel, et aasta enne valimisi ei tohi muudatust otsustada.

Poliitikud, palun, tehke see ära.