USA plaanib eraldada Baltimaadele ligi 100 miljonit dollarit suurekaliibrilise laskemoona hankimiseks ja üle 70 miljoni väljaõppe- ja varustusprogrammidele. See on kirjas ühises julgeolekudeklaratsioonis, mis võeti vastu Balti riikide presidentide kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga.

"Viimastel aastatel on USA abi Eesti kaitsevõime arendamisele märkimisväärselt suurenenud. See abi leiab aset nendes valdkondades, mis on ka meile endale väga olulised. See võimaldab meie sõjaväge kiiremini relvastada ja varustada ning kindlustada, et meie kaitsevõime oleks reaalne, mitte ainult paberile joonistatud," kommenteeris Vseviov ERR-ile.

ERR küsis Vseviolt, kas Balti riikidesse on plaanis saata ka täiendavaid USA üksusi, sõjatehnikat või relvasüsteeme. Vseiviov ei andnud konkreetset vastust, vaid ütles, et lähiajal saab kindlasti näha erinevaid USA üksuseid Eestis tegutsemas.

"Kõige olulisem on see, et nad jõuaksid Eestisse, siis, kui neid siin vaja on. Selle jaoks me plaanime rutiinselt Ameerika Ühendriikidega koos harjutada nende vägede siia siirmist. See tähendab erinevatel õppustel regulaarselt erinevaid võime kandjaid. Seda, et oleks mingi konkreetne kuupäev, millal me saame öelda, et üks või teine relvasüsteem siia jõuab, seda ma välja kindlasti öelda ei tahaks. Loomulikult on meil olemas need plaanid, millises graafikus need õppused ja see liikumine toimub. Aga see ei ole iseenesest nii oluline, ükski relvasüsteem maailmas ei ole selline, mis võluvitsana lahendab mõne riigi julgeolekuprobleemi. Küsimus on selles tervikus, kas relvajõud tervikuna koos kõikide võimetega, mis tal on tarvis, suudavad vajadusel kiiresti kohale jõuda ja kaitsesse asuda koos meie vägede ja juba siin viibivate NATO vägedega," rääkis Vseviov.

Selleks, et see õnnestuks, on tema sõnul vaja väga tõsist ja süvitsi minevat planeerimist ja selle alast koostööd. Aga ka õppuseid, ka taristut, ka regulatsioone, mis võimaldavad relvajõududel Euroopas riigipiire ka rahu ajal sujuvalt ületada.

"Kõik see on täna NATO laua peal. Me usume, et sel suvel toimuv NATO tippkohtumine toob ka väga selgeid edasiviivaid otsuseid kõikides nendes küsimustes," lisas Vseviov.

Balti presidentide kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga nimetas Vseviov märgiliseks signaaliks, mida panevad maailmas tähele kõik riigid.

Õhutõrjevõimekus

USA tõi eelmisel nädalal Euroopasse NATO idatiiva kindlustamiseks suurtükiväebrigaadi, mille relvastuses on Avengeri ja Stingeri relvasüsteemid, mis suudavad hävitada madalal lendavaid vastase lennukeid ja koptereid, kirjutab Briti ajaleht The Times. 687. õhutõrje suurtükiväebrigaad paikneb alates eelmisest nädalast Saksamaal Ansbachis, kuid koordineerib oma tegevusi Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga, märkis leht diplomaatilistele allikatele viidates.

"Selle all peetakse silmas seda, et tänapäeva kõrgtehnoloogiliste relvajõudude kontekstis ei ole võimalik lihtsalt niisama üleöö tuua kusagile mingisugust uut võimet või relvasüsteemi kohale, lootes, et see kuidagi iseenesest hakkab koos tegutsema juba regioonis viibivate vägedega. Selleks, et tuua täiendavaid võimeid juurde, tuleb läbi töötada kõikvõimalikud sideprotseduurid, juhtimisprotseduurid jne. Seda see koordineerimine tähendab," selgitas Vseviov.

"See, kus üks või teine relvasüsteem füüsiliselt asub, on iseenesest vähem tähtis, kui see, kas see relvasüsteem vajadusel suudab koos tegutseda meie ja juba siin viibivate NATO vägedega. Loomulikult see kohalolek Balti regioonis kannab endas omaette olulist heidutavat sõnumit. Ja selle kohaloleku tõhustamisega töötame me samuti edasi," lausus Vseviov veel.

Balti riikide õhutõrjevõimekus oli jutuks ka Balti presidentide ja president Trumpi kohtumisel. Riigipeade lõunasöögi eel küsis ERR-i USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe Trumpilt, kas USA kavatseb paigutada õhutõrjesüsteeme Balti riikidesse. Sellele küsimusele ei vastanud Trump otseselt, vaid kinnitas oma austust Balti riikide suhtes.

Vseviov kinnitas, et NATO tegeleb oma õhuruumi kaitsega ka Balti regioonis. Millise konkreetse õhutõrje süsteemiga seda kõige paremini tagatakse, on tema sõnul tehniline detail, millega peavad tegelema spetsialistid.