Taristuärikas ostab kokku teid ja veetorustikke ning maksustab jõuliselt kohalikke ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Vastaste poolt teeterroristiks ristitud Konstantin Ivanišvili ostab kokku uuselamurajoonides ripakile jäänud teid ja veetorustikke ning maksustab selle abil jõuliselt kohalikke elanikke. Osa inimeste hinnangul on Ivanišvili salakaval aferist, teiste sõnul osutab tema tegevus aga süsteemsele probleemile, mida riik on ignoreerinud.

1980. aastatel Abhaasiast Eestisse kolinud Konstantin Ivanišvili on viimased kümme aastat olnud meedia pideva huvi all oma piiripealsete tehingutega. Nimelt kuulub 59-aastasele ärimehele mitme firma kaudu ligi 80 kinnistut, millest suur osa on teed, tänavad ja trassid, mida üldjuhul keegi ei taha, aga millest tema tegi endale elatusallika, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"Konstantin on Eesti oma Warren Buffett. Tema otsib niisuguseid kinnistuid, mis on alahinnatud mingisugustel põhjustel. Nagu Warren Buffett otsib alahinnatud aktsiaid ja on seda noorusest peale teinud, nii tema otsib neid kinnistuid, millel on kõrge väärtus," kommenteeris juriidiline nõustaja Enn Talp.

Vastased möönavad, et kohaliku Warren Buffetti tegevus järgib seadusi, aga nende arust on tegu sisuliselt väljapressijaga. Vaen on ilmne, kui teeärimees oma objektidel käib.

Ivanišvili ärimudel toetub suuresti buumiaja jamadele. Tüüpiline stsenaarium on, et põllule rajati uuselamurajoon. Majad müüdi maha, aga enne kui teed ja taristud lõpetati, läks või pahatihti lasti meelega arendaja pankrotti. Pankrotihaldur pani teed ja tänavad müüki. Kui üldjuhul teid keegi ei osta, siis Ivanišvili haistis selles ärivõimalust, ostis need võileivahinnaga ära ning hakkas inimesi maksustama. See tekitas palju paksu verd ja kõmu. Ärimehe eesmärk oli, et kohalikud ostaksid ta välja.

"Kliendid on tahtnud kõik temaga kokkuleppele jõuda, aga need pakkumised, mis teiselt poolt tulevad, ei ole mõistlikud," sõnas vandeadvokaat Alan Biin.

Elanikud eiravad koju saamiseks keelumärki

Ivanišvili esimeseks objektiks võib nimetada Harku järve kaldal asuvat Hargi tänavat, mille kasutamist ta püüdis maksustada. See tekitas kuus eraldiseisvat kohtuprotsessi, millest kaks kestavad tänaseni. Üks esimesi, kes grusiiniga aastatel 2011-2014 piike murdis, oli Hargi tänaval elav ettevõtja Madis Mägi.

"Kuna mul oli vaja kodu ehitada ja ma tahtsin ehitada, siis ta sai aru, et mul on vajadus ja siis ta terroriseeris. Peaasjalikult kõik autod, ükspuha, kas see oli sõiduauto või veoauto, mis siia sõitis, iga vend sai kas trahvi, pildistati üles, pargiti kinni. Suure tõenäosusega oli tal ikkagi ka keegi koputaja, sest see oli täiesti absurd, see auto võis tulla pühapäeval kell neli, kui iga normaalne inimene veedab aega oma perega, siis kui auto tuli kell neli, ta oli kell 4.15 siin kohapeal ja kukkus laamendama. Ta lihtsalt käis ja pildistas ja sõimas ja õiendas ja ta tegi kõik selle nimel, et sul oleks võimalikult ebamugav," kirjeldas Mägi.

Ivanišvili küsis kogu tänava ära ostmise hinnaks 90 000. Lõpuks sai Mägi kohtult soovitud õiguskaitse, mis tähendab, et ta võib koju sõita, makstes Ivanišvilile teehooldustasu 24 eurot ja 19 senti aastas. See on lahendus ühe pere jaoks, aga alaliselt elab tänava ääres sadu inimesi.

Ivanišvili sõnul on Hargi 3 majaomanikud igasuguse loa ja kooskõlastamiseta ehitanud oma maja ette autoparkla. Ivanišvili on enda sõnul selle parkla eest esitanud enam kui aasta jooksul arveid, kuid elanikud ei kavatse maksta.

Ühest küljest seisab Hargi tänava alguses eraomaniku paigaldatud justkui täiesti seaduslik keelumärk, teisalt sõidavad selle alt loata läbi kümned elanikud, teiste seas endine politseiameti peadirektor ja praegune siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

"Põhimõtteliselt see märk keelab täna seal sissesõidu. Kui taksot tellida, siis nad on helistanud, et mis nüüd saab, nad ei saa tulla ju. Kohalik inimene teab, et seal keegi sanktsioone ei ole rakendanud. Kõik elanikud, kes seal elavad või ka need, kes teenindavad, rikuvad seda konkreetset liiklusmärki, selle nõudeid," rääkis Küüt.

Küüdi sõnul on Ivanišvili tee omanik vaid formaalselt, sest teed ta ei hoolda, tänavavalgustus ei põle ning lund lükkavad linna sahad. Tõelist hämmingut tekitas Küüdis aga telefonikõne prügifirmast.

"Teie tänavalt ei saa prügi ära vedada, sest nendel ei ole õigust sinna sõita ja mina viigu see prügi naabertänavasse /.../, kusagile sinna suurte majade juurde, et sealt nad viivad siis ära. Me naabriga tegime sinna sissesõidutee korda, panime sinna plaadid või tänavakivid ja siis sellele järgnevalt esitas ta meile arve, sest me väidevatalt oleme teinud parkla sinna, /.../ mille eest tema esitab meile saamata jäänud tulu, et seal parkida saab," selgitas Küüt.

Hargi tänaval käib vaidlus seitsmendat aastat.

Ivanišvili: olen valmis otsima lahendusi

Raasikul lõppes üks tänavasõda alles hiljuti Ivanišvili jaoks edukalt.

"Igal pool, kus mina olen teinud tööd, alguses oli kisa, alguses oli riidlemine ja lõpuks inimesed hakkavad aru saama, et /.../ meie ei ole vargad, kes tulevad tasapisi, käed taskus ja varastavad ära. Mina tulen ja räägin inimesele, kuidas ma näen seda situatsiooni, mina olen valmis temaga otsima lahendust, aga ta peab nägema minus partnerit," rääkis Ivanišvili.

Kulli küla lugu on sarnane: piirkonna arendaja pankroti järel jäi ripakile transpordimaa. Ivanišvili ostis 2015. aastal pankrotipesast peenraha eest kinnistu, millel asub nii tee kui ka veetorustik koos pumbajaamaga. Sellest ajast peale ei liikunud külas ükski kant vett grusiini nõusolekuta.

"Inimesed ei olnud sellega nõus ja nemad hakkasid igasuguseid ettepanekuid tegema, et me anname sulle 5000 eurot, müü meile ära, see on meie viimane ettepanek teile. Me ei saanud kokkuleppele ja siis meie teatasime, et me oleme sunnitud lülitama vee välja," selgitas Ivanišvili.

Vald ja elanikud ostsid kinnistu Ivanišvililt 20-kordse hinnaga välja

2016. aasta jõulude eel leidsid kohalikud postkastist kirja, kus seisis, et pühad tuleb mööda saata veeta. Ivanišvili sõnul tal süda küll valutas, aga muud varianti polnud.

"Kindlasti valutas, kindlasti valutas, aga no meie jurist ütles niimoodi, et kui inimesel on gangreen käes, siis lõikavad ära, mis teha. Kas täitsa sured ära või oled kirstus koos näpuga," kommenteeris taristuärimees.

Enn Talbi sõnul ei näe ta selles midagi ebaeetilist. "Kui nüüd keegi ütleb, ma vajan teie magamistuba, ma vajan seda magamiseks, ma vajan und ja tuleb ja heidab teie voodisse magama, siis te tahaksite, esiteks, kas ta seal ei magaks või ta maksaks teile üüri või ta üüriks teie korteri. Samamoodi tulevad sisuliselt kinnistunaabrid ja tahavad tasuta sõita meie erateedel või tasuta kasutada neid torustikke ja kommunikatsioone ja mingil juhul ei ole nõus meile maksma. Me oleme kohe väga pahad, kurjad, kui me omanikuõigusi kaitseme," kirjeldas Talp.

Pärast aastaid vaidlusi käis Raasiku vald veebruaris 2017 välja 40 000 ja veetarbijad veel 10 000 eurot ning ostsid Ivanišvili välja ehk algselt paari tuhande euroga soetatud kinnistu teenis 20-kordse kasumi.

Ühtlasi taipas Ivanišvili, et kui koju võib inimene põhimõtteliselt käia ka jalgsi, siis veetorudeta moodsal ajal keegi ei ela.

"Kui me räägime sellest võib-olla äriideest, siis see on alustaja õnn, sest minu arvates ta ei tajunud üldse oma äriplaanis seda, kuidas asjad tegelikult käivad, vaid see selgus alles kohtuvaidlustes, kuidas tegelikult asjad peavad käima," sõnas Talp.

Ivanišvili võttis sihikule veetrassid

Ivanišvili viis mängu uuele tasemele – sihikul on veetrassid. Konkreetne värske näide on Aespa alevikust Raplamaal, kus grusiinile kuulub alates eelmisest aastast tee ja selle all olevad torud.

Käesoleva aasta algul saatis ärimees laiali ringkirja, kus nõudis 21 majapidamiselt veearve tasumist ja küsis igalt perelt tagantjärele eelmise aasta eest 120 eurot. Kirja lõpus seisab selge ähvardus - kes arveid ei maksa, neil kaevab ta aprillikuu jooksul torud maa seest välja.

"Meiega juba viis kohalikku elanikku, mis on 10 protsenti nendest kruntidest, on teinud servituudilepingud ja iga servituudilepingu eest nad on meile maksnud 3000 eurot. Kui mõni kodanik on nõus seda tegema, siis tere tulemast, me oleme valmis," rääkis Ivanišvili.

Inimeste pahameele põhjus on, et arendaja pankroti järel jagunes asi nii, et torud läksid Ivanišvilile ja pumbajaam puurkaevuga valla vee-ettevõttele. Ivanišvili küsib aga iga kuu 10 eurot pere kohta talle kuuluvate torude kasutamise eest. Asja teeb veel segasemaks, et kõnealune torustik on eelmise omaniku poolt ilma loata rajatud.

"Tänases seisus ei ole võimalik vett müüa, sest Ivanišvilil puudub õigus vett müüa ja omakorda puurkaevu omanik ei saa vett müüa, kuna ei ole torustikke. Praegusel hetkel pakutakse selle maaomaniku eest, torude esindaja poolt ainult selle kasutamist. Ja see ei lahenda seda probleemi seal kohapeal," rääkis Kohila abivallavanem Argo Luik.

Ivanišvili pakub, et võib inimestele neid teenindavad torud ja teed ära müüa 150 000 euroga ehk 100 korda kallimalt kui ta ise oksjonilt ostis.

Aespa elaniku Harri Pundi sõnul oleksid nad maa kas või ise ära ostnud, kui oleksid oksjonist õigel ajal kuulnud. Tema sõnul oleks probleem olemata, kui kohtutäitur annaks ostuvõimalusest kõigepealt teada külarahvale või vallale, keda vaidlus puudutab.

"Vald ütleb, et me ei teagi sellest, mida tehakse. See tundub teistpidi väga tobe olevat, et mismoodi vald ei tea, et müüakse tee maha. Temal paistab, et on aega lugeda neid pankrotti läinud asju, mida meeldib siis osta, aga mina pigem kahtlustan, et söödetakse talle need asjad ette, et seal rohkem ostjaid ei olegi peale tema," kommenteeris Pundi.

Vastaste hinnangul on Ivanišvilil abiline

Paljud asjatundjad, kellega "Pealtnägija" loo tegemise käigus suhtles, ei pea tõenäoliseks, et Ivanišvili tegutseb üksi. Oletatakse, et teda aitab keegi süsteemi hästi tundev isik. Seda enam, et Ivanišvili ise pole suurem arvuti asjatundja.

"Minule tundub see natuke kahtlane, et üks mees on nii palju selliseid potentsiaalseid kullaauke enda kätte saanud. Ma kahtlustan, et kuskilt on talle seda infot ette söödetud," ütles Biin.

Ivanišvili sõnul tegutseb ta ise. "Teate, mul poiss on suur kompuuteri tegelinski. Tema tegi mulle kompuutri, kus mina ühe näpuga vajutan ja tuleb ekraani peale Delfi, teise näpuga näitan, tuleb oksjon, kus mida müüakse, kolmanda näpuga näitan, tulevad kõik Eestis kinnisvara. /.../ Ja mina vajutan selle nupu ja mis täna on välja kuulutatud maalapid, mis on alla 10 000, nad kõik tulevad ekraani peale ja mina siis mõtlen ja otsustan," selgitas mees.

Harku, Aespa ja Raasiku tänavad on vaid pisike osa Ivanišvili kinnisvaraportfellist. Ta tuulab iga päev netioksjoneid ja omab nüüdseks transpordimaid ligi 20 elamurajoonis, millest paljudega ta veel jõuliselt ei tegele. Hetkel võtab ta ühe objekti korraga ning plaanib Aespal juba kaevetöid, kuhu lisaks ekskavaatorile kutsub igaks juhuks ka turvafirma.

"Lõpuks nad kas loobuvad sellest torust ja hakkavad vett ämbritega tassima naabrite juurest või nad võtavad mingisuguse mõistliku otsuse, mis rahuldaks meid ja neid," sõnas Ivanišvili.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: