Palo põhjendab maapiirkondade internetiühenduse konkurssi turutõrkega

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo põhjendab maapiirkondadesse kiire internetiühenduse avaliku konkursi korraldamist sellega, et projekt saaks teoks teha võimalikult kiiresti ja soodsalt.
"See on põhiline eesmärk," ütles Palo ERR-ile. "Eksisteerib turutõrge ja erasektor pole läinud seda viimast miili tegema, isegi tiheasustatud piirkondades, järelikult peab riik midagi ette võtma."
Ja selleks sai Palo sõnul sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileppesse kirja pandud, et maapiirkondade kiiresse internetiühendustesse investeerib riik järgmisel aastal kümme miljonit eurot ja 2019. aastal veel sama palju.
"Teadsime, et see pole küll piisav ja hiljem tuleb jätkata. Riik on valmis panustama ühe kolmandiku projekti maksumusest, inimeste enda osaks jääks maksimaalselt 300 eurot majapidamise kohta," rääkis Palo.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas nädala alguses, et korraldab maapiirkondadesse kiire internetiühenduse ehk viimase miili rajamistoetuse jagamiseks avaliku konkursi.
Alates eelmise aasta sügisest on mitmed maakonnad tegelenud kiire internetiühenduse soovijate kaardistamisega, mis on äratanud huvi ka teenusepakkujates.
"Ning selleks, et toetuse ulatus oleks võimalikult suur ning võimalikult paljud inimesi saaksid vajaliku ligipääsu internetiühendusele, oleme otsustanud korraldada üle-eestilise konkursi rajamistoetuse jagamiseks,“ ütles Palo.
Ta selgitas, et järgmise aasta alguses valmiv toetusmeede toetab eesmärki katta järgmise viie-seitsme aastaga terve Eesti kiire internetiga.
Varasemalt on Euroopa Liidu rahastusega toetatud internetivõrgu loomist asulatesse ja küladesse, kuid nendest vahendustest ei olnud lubatud finantseerida kaablite viimist kodudeni. Riigieelarvest rahastatav viimase miili projekt katab seni puudu jäänud ühendused maakondlikest keskustest elupaikadeni, kus praegu ei ole internetikasutamise võimalust või see ei ole piisava võimekusega, seisab ministeeriumi pressiteates.
Üksikute omavalitsuste toetamise asemel viiakse toetuskeem läbi vastavalt Euroopa Komisjoni grupierandi reeglitele, mis tähendab, et see on kõigile turuosalistele avatud ja selle eesmärk on toetada avatud võrgu ehitamist, mida saavad kasutada kõik operaatorid. Üleriigilise avatud toetusmeetme eeliseks on see, et selleks ei ole vaja Euroopa Komisjonilt riigiabi luba küsida, mis võtab orienteeruvalt aasta, ja investeeringutega on võimalik alustada seetõttu varem.
"Avaliku konkursi korraldamisega säästame riigieelarvest arvestatava summa. Esialgse plaani järgi- toetades üksikuid omavalitsusi- oleksime pidanud investeerima hinnanguliselt mitu korda rohkem. Soovin selle teema viia lähimal ajal valitsusse arutamiseks,“ lisas Palo.
Uue meetme kasuks aitas otsustada ka ettevõtete suurem huvi interneti taristusse investeerimise vastu. Telia plaanib suurendada investeeringuid valguskaablite paigaldamisse ning Elektrilevi kavatseb laiendada oma tegevust lisaks elektrivõrgule ka lairiba pakkumisega.
"Maakondade ja kogukondade esindajad on juba teinud ära väga suure töö, seda nii ühenduse soovijate kaardistamisel kui ka teavituse osas. Huvi ja inimeste valmisolek kiire internetiühenduse saamiseks on täna suurem kui varem. Konkursi võitja peab jätkama piirkondlike meeskondadega koostööd ning rajama ühendused võimalusel ka vastavalt kaardistustele,“ ütles minister Palo.
Toimetaja: Indrek Kuus