Erdoğani visiit algas istungiga Kreeka presidendi Prokopis Pavlopoulosega.

Istungi esimene osa möödus telekaamerate ees ning presidendid vaidlesid viisi pärast, kuidas Kreeka kohtleb türgi päritolu moslemi vähemust.

Erdoğan kordas ka Kreekale muret tekitavat avaldust, et riigid peavad uuendama 1923. aasta Lausanne'i lepingut, millega pandi muu hulgas paika kaasaja Türgi riigipiir ja millel põhineb Kreeka-Türgi suhe.

Erdoğan väidab ka, et Ateena ei pea kinni leppe moslemeid käsitlevast osast. Nimelt määrab Ateena ise ametisse islami seadusetundjad muftid, kuid leppe järgi peaks laskma seda teha kohalikul kogukonnal, väidab Erdoğan.

"Teatud asjad peavad muutuma. Ja oma rahvuskaaslaste kaitsmine on meie jaoks esmatähtis," rõhutas Türgi president.

Lisaks sarjas Erdoğan istungil EL-i, väites, et "EL ei ole täitnud ühtki majanduse vallas antud lubadust, sellal kui meie peame oma kohustustest kinni".

Pavlopoulos rõhutas omalt poolt, et Kreekal ei ole kavas Lausanne'i lepet muuta.

"Meie selle leppe üle uusi läbirääkimisi ei pea, see ei nõua revideerimist ega uuendamist," ütles Kreeka riigipea.

Peaministrina 2004. ja 2010. aastal Kreekat külastanud Erdoğan sõidab reedel eraviisiliselt Kirde-Kreekasse Traakia piirkonda, kus moslemivähemus elab.

Erdoğan ütles kahepäevase visiidi eel kolmapäeval, et muudatusi tuleks teha ka kahe riigi õhuruumis ja piiris.

Türgil ja Kreekal on territoriaalvaidlused Eguse mere asustamata saarte pärast, mis oleks NATO liikmed 1996. aastal äärepealt omavahel sõtta viinud.

Riikide suhted on keerulised juba sestsaadik, mil Osmani impeeriumi varemeile moodne Türgi vabariik loodi.

President Celal Bayar käis Kreekas 1952. aastal, samal aastal, kui mõlemad riigid USA tugeval toel NATO-ga liitusid.

Kuid Erdoğani 2002. aastal võimule tulnud islamijuurtega Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võttis suuna pragmaatilistele kaubandusele ja turismile rajatud suhetele, ning Kreekast sai Türgi EL-i püüdluste oluline toetaja.

"Erdoğani visiiti saab käsitleda osana 1999. aastal alanud pikast lähenemisfaasist kahe riigi vahel," ütles Istanbuli Kadir Hasi ülikooli Rahvusvaheliste ja Euroopa Uuringute Keskuse direktor Dimitrios Triantaphyllou. Kuid ta lisas, et kuigi Kreeka-Türgi suhted on suhteliselt tugevad, ei ole ainsatki tervest reast vaidlusküsimustest lahendatud.

"Pragmatismi kõrval eksisteerib kahe riigi vahel endiselt lai lõhe," ütles Triantaphyllou. See puudutab Bütsantsi pärandit Istanbulis, territoriaalvete küsimusi, Küprose teemat ja paljut muud.

Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga on takerdunud ja Ankara suhted suure osa Läänega jäised. Erdoğanile endale on see alles teine reis EL-i liikmesriiki pärast mullust nurjunud riigipööret. Oktoobris külastas Türgi president Poolat.