Barcelonas protestiti iseseisvuslaste liidrite vangistamise vastu
Kümned tuhanded inimesed osalesid pühapäeval Barcelonas protestimarsil üheksa iseseisvuslaste liidri vangistamise vastu.
Barcelona ühel peatänaval Parallel Avenuel korraldatud marsil osalejad kandsid solidaarsuse märgiks vangistatud liidritega kollaseid linte, rätikuid, kampsuneid ja jakke.
Meeleavaldus korraldati kuus kuud pärast seda, kui esimesed Kataloonia separatistide liidrid võeti avaliku raha väärkasutamises, ässitustegevuses ja mässukatses süüdistatuna vahi alla. Süüdimõistmise korral võib neid oodata kni 30-aastane vanglakaristus ja süüdistus viitab sellele, justkui leidis aset vägivaldne mäss.
"Kuna neil ei õnnestunud separatismil pead maha raiuda, püüavad nad teha seda kohtute kaudu," ütles 59-aastane õpetaja Roger Urgelles meeleavaldusel AFP-le.
"Nad peavad nende karistuste määramiseks, mida nad tahavad, näitama, et esines vägivalda, mistõttu mõtlevad nad selle välja. Aga me jätkame rahumeelseid proteste," sõnas ta.
Demonstratsiooni korraldasid kaks iseseisvusmeelset vabaühendust ANC ja Omnium, kelle presidendid on üheksa separatistide liidri seas, kes ootavad kohut rolli üle Kataloonia mulluses ebaõnnestunud lahkulöömiskatses.
Meeleavaldust toetasid Hispaania kahe suurema ametiühingu Kataloonia haruorganisatsioonid.
Hispaania justiitsminister Rafael Catala on nimetanud kollaste lintide kandmist "solvavaks" ning väitnud, et Hispaanias ei ole poliitvange, vaid on "vanglas viibivad poliitikud".
Kataloonia politseijõud Guardia Urbana teatasid, et protestimarsil osales 315 000 inimest.
ANC-i president Jordi Sanchez ja Omniumi liider Jordi Cuixart ootavad alates 16. oktoobrist vanglas kohut.
Prokuröride sõnul etendasid kaks meest keskset rolli iseseisvusmeelsete protestide korraldamises septembris Barcelonas, mille käigus jäid riikliku politsei liikmed valitsushoonesse lõksu ja hävitati nende sõidukid.
Neid süüdistatakse ka sadade tuhandete iseseisvusmeelsete inimeste mobiliseerimises, et takistada politseid 1. oktoobri ebaseaduslikuks kuulutatud iseseisvusreferendumi läbiviimist segamast.
Kataloonia separatistide enamusega parlament kuulutas piirkonna oktoobri lõpus ühepoolselt iseseisvaks. Madrid reageeris sellele Kataloonia valitsuse vallandamise, parlamendi laialisaatmise ning piirkonna Hispaania keskvõimu otsekontrollile allutamisega.
Lisaks kuulutati välja piirkonna parlamendivalimised, mille tulemusena suutsid iseseisvusmeelsed siiski säilitada Kataloonia parlamendis enamuse.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR