"Pärast mitut kvartalit oodatust kõrgemat kasvu viitavad uued andmed tagasitõmbumisele, samas olles kooskõlas tugeva ja laiapõhjalise kasvuga euroalal," ütles Draghi neljapäeval pärast ECB nõukogu istungit.

Draghi märkis, et viimastel kuudel on kasvutempo olnud tagasihoidlikum kõigis euroala riikides ning, et "need langused olid järsud ja kohati oli nende ulatus ootamatu".

Tema sõnul on euroala majanduskasvule aina enam ohuks kasvav protektsionism mujal maailmas, ehkki praegu on kaubanduspinged piirdunud suuresti vaid "retoorikaga," ütles Draghi

"Loomulikult me ei tea, mis on võimaliku vastulöögi otsesed mõjud, kui USA ähvardused realiseeruvad," jätkas ta. "On aga kindlalt teada, et neil sündmustel on põhjalik ja kiire mõju usaldusele – äriusaldusele, eksportijate usaldusele. Usaldus võib omakorda mõjutada kasvu väljavaadet."

Ühendriikide president Donald Trump kehtestas märtsis terase- ja aluminiiumiimpordile vastavalt 25- ja 10-protsendilised tariifid. Tariifid pidanuks esialgu rakenduma ka Euroopa Liidule, kuid Trump tegi viimasel hetkel liidule 1. maini erandi.

Neljapäeval teatasid Saksa valitsuse allikad, et ilmselt pole erandi pikendamist oodata ja 1. maist hakkavad tariifid ka Euroopale kehtima. Euroopa Komisjon on koostanud ka nimekirja vastutariifidest USA-le.

Samuti teatas Trump 50 miljardi ulatuses tariifide kehtestamisest Hiina kaupadele intellektuaalse omandi varastamise eest. Pärast seda on Washington ja Peking ähvardanud kehtestada teineteisele uusi ulatuslikke tariife ning kardetakse, et maailma kahe suurima majandusega riigi vahel puhkeb kaubandussõda.

Euroopa Keskpank jättis intressimäärad ja varaostuprogrammi muutmata

Euroopa Keskpank (ECB) otsustas neljapäeval jätta muutmata nii varaostuprogrammi kui intressimäärad.

ECB nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana -0,40 protsenti. Nõukogu teatel eeldatakse, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

ECB märkis, et varastuprogramm kestab septembrini mahus 30 miljardit eurot kuus või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on ECB nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.

Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada nii soodsaid likviidsustingimusi kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist.

Oktoobris otsustas ECB vähendada 2018. aastast varaostuprogrammi mahtu poole võrra 30 miljardile eurole kuus.

ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Märtsis kiirenes euroala inflatsioon 1,3 protsendini veebruari 1,1 protsendilt.