Kõik kutsekoolid enda hallata võttev RKAS lubab "rätsepatööd" teha
Riigi Kinnisvara Aktsiaselt hakkab tänavu haldama 32 riigile kuuluva kutsekooli kinnistuid. Aktsiaseltsi klientide keskmine rahulolu on endiselt kehv, kuid RKASi juht lubab suuremat koostööd ja igale kutsekoolile eraldi kujundatud teenuseid.
Juba aastaid tagasi sõnastati eesmärk anda 2020. aastaks RKASile üle kogu riigile kuuluv kinnisvara. Läinud aasta lõpus oli riigiettevõtte käes 1,1 miljonit kinnisvararuutmeetrit ja üleandmist ootas veel 800 000 ruutmeetrit. Kusjuures näiteks läinud aastal jõudis RKAS-i kätte alla 70 000 ruutmeetri. See aasta viib ettevõtte eesmärgile oluliselt lähemale, sest RKAS hakkab haldama 32 kutsekooli ehk 400 000 lisaruutmeetrit. Esialgu on tegemist halduslepinguga, mis tähendab, et riigiettevõte korraldab koolides kindlustuse, väiksemaid remonttöid, tehnosüsteemide hooldust ja koristust. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk ütles, et kinnisvara täieliku üleandmisega oodatakse koolivõrgu reformi lõpuni.
"Kui meil tekib koolivõrgu korrastamisega olukord, kus me peaksime näiteks RKAS-ilt uuesti kooli tagasi võtma, et kohalikule omavalitsusele anda, see tähendaks nende aktsiakapitali plusse-miinuseid. Pidev nende baasi kõigutamine ei ole ka kõige otstarbekam," märkis Sikk.
Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütles aga, et ka tulevikus ei tahaks kutsekoolid oma kinnistuid kellelegi ära anda.
"Võtame näiteks meie Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, kus direktor on 32 aastat ametis olnud ja me võime öelda, et just tänu temale ja tema meeskonnale on Olustvere üks Eesti ilusamaid ja väljaarendatumaid mõisakomplekse ja kutsekoole. Me ei ole kindlad, et kui selle omanikuks saab keegi kolmas, siis need arengud jätkuvad," avaldas Loodus kahtlust.
Samas halduslepingutest on koolidel võita nii mõndagi. Ühelt poolt ei pea koolijuhid enam mõtlema koristusele või väiksematele remonttöödele, teisalt lubab riik kõik RKAS-ilt saadud teenused eraldi eelarverealt kinni maksta.
"Need teenused, mis RKAS-i kaudu käivad ja kus RKAS on lepingu osapool, need asjad rahastatakse riigieelarvest. See stabiilsus ja kindlustunne koolidele kindlasti tekib," lubas Sikk.
Näiteks Viljandi kutseõppekeskus loodab nüüd kolme miljoni eurosest eelarvest kokku hoida 100 000 eurot. Samas on koolijuhtidel ka mõningane hirm. Nimelt tellib RKAS juba aastaid klientide rahulolu-uuringuid ning sajast punktist sai ettevõte läinud aastal keskmiselt 47. Hinde tõmbavad muu hulgas alla just remonttööd ja tehnosüsteemide hooldus, ehk oluline osa eesootavatest halduslepingutest.
"Näiteks Viljandis võib juhtuda täpselt nii, et need samad tegijad, kes täna teevad meie hooldust, ilmselt saavad suuremate käest, kes RKASi juures hankeid võidavad, alltöölepingud ja teevad edasi. Selles mõttes meil kvaliteedikaotust olema ei peaks. Aga kui see läheb kuidagi teisiti, siis on ainult aeg see, mis ütleb, et kas meie ootused paremale elule on õigustatud või ei ole," rääkis Loodus.
RKASi juhatuse esimees Kati Kusmin ütles, et hinnangut teenuste kvaliteedile tõmbavad alla pigem üksikjuhtumid.
"Näiteks kui me ei suuda mingit remonti piisavalt kiiresti ära teha või meie koristuspartner ei ole nii hästi koristanud, kui kooli ootused on. Ma arvan, et need on sellised igapäevased elulised näited, mida ikka tuleb ette."
Ivar Sikk ütles, et RKAS-i pakutud teenused on viimasel ajal paranenud ja ettevõte otsib koostööd. Sama meelt on ka Pärnu Koidula Gümnaasiumi juht Indrek Kaldo, kes kaks aastat tagasi rääkis, kuidas RKAS-il kulus koolis akna vahetamiseks kolm kuud.
Kati Kusmin lisas, et ettevõte keskendub ka rohkem koostööle ja kutsekoolidele proovitakse pakkuda just neid teenuseid, mida nad päriselt vajavad.
"Keegi tahtis rohkem teenuseid saada, kellelgi oli omal see nii hästi ära korraldatud, et me vaatasime, et me ei oska seda kuidagi paremini teha. Sellise suhtlemise käigus tegelikult see pilt läks selgemaks. Alguse väikene umbusk on suhtlemise käigus asendunud väikese ootusärevusega," ütles Kusmin.