Abipolitseinike õiguste laiendamiseks seaduseelnõud koostama hakanud Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikme Jaak Madisoni sõnul on abipolitseinike roll aastatega oluliselt muutunud. Nii näiteks abistavad paljud neist ka mujal, kui patrulltöös.

"Kriminaalbüroos on umbes viisteist abipolitseinikku. Nendest umbes kümme on endised kriminaalpolitseinikud. Nad on spetsialistid, nad on professionaalid kuid neid saab kasutada abipolitseiniku seaduse alusel," ütles Madison.

Kehtiva korra järgi võib abipolitseinikku kasutada küllalt piiratud ülesannetes, peamiselt avaliku korra tagamiseks ja liiklusjärelevalves. Eelnõuga soovitakse seda ringi laiendada. Siseministeeriumi nõunik Eimar Veldre ütles, et niisugust ettepanekut peab põhjalikumalt kaaluma.

"Kus jookseb piir avaliku korra tagamisest ja oma kolleegi julgestamisest ja kui me räägime kriminaalmenetlusest, siis need on kindlasti piirid, mis vajavad täiendavat analüüsimist. Kui tegemist on jälitustegevuse ja selliste asjadega, siis need on teatud riigivõimu funktsioonid, mida saavad täita ainult ametnikud," rääkis Veldre.

Ka Eesti abipolitseinike kogu juhatuse esimees Rasmus Lahtvee ütles, et päris kriminaalmenetlusse kaasamist abipolitseinikud praegu ei soovi. Samas analüüsida seda küsimust tasub. "Näiteks Hollandi politsei näitel me teame, et seal on abipolitseinikel ka menetlusõigus olemas."

Eelnõus on ka ettepanek anda iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule õiguse liiklusrikkuja kinni pidada. Nimelt, kui kaks abipolitseiniku on patrullis ja märkavad liiklusrikkujat, siis praegu peavad nad reageerimiseks politseilt loa saama.

Madisoni hinnangul oleks reageerimine kiirem, kui abipolitseinikud võiks ise otsustada, ühelt poolt peatumismärguande tegemise ja kui vaja siis ka jõuga sekkumise üle.

"Iseseisvalt otsustada nüüd, et ma sunnin peatama autot, et sel puhul peaks ikkagi politseiametnik andma selle korralduse. Aga iseseisvalt märguande tegemises me esialgsel hinnangul probleemi ei näe. Selle võimaluse võiks siiski luua abipolitseinikule," lausus Eimar Veldre.

Kõige enam lähevad eelnõu algatajate ja siseministeeriumi arvamused lahku küsimuses, mis olukorras võiks abipolitseinik tulirelva kasutada. Praegu tohib ta seda teha ainult hädakaitseks. Eelnõuga tuuakse näide olukorrast, kus politseiametnik juhib autot, kuid abipolitseinik võiks tulistada põgeneva sõiduki rehvi. Praegu ta seda teha ei tohi.

"Ettepanek antud eelnõus oligi, et viia need õigused samale tasemele politseiametnikega, kuna juba tänasel päeval on relvakoolitus abipolitseinikel sama," ütles Jaak Madison.

Abipolitseinike staatus võib muutuda

Eimar Veldre ütles, et niisuguse muudatusega võib oluliselt muutuda ka abipolitseiniku staatus. "Panna vabatahtlik sellesse olukorda vajab täiendavat analüüsi. Sellel võivad olla tagajärjed, mida me võib-olla ei soovi. See võib hoopis väljenduda inimeste soovi vähenemises osaleda abipolitseinikuna, kui seda jõumomenti tuleb rohkem."

Rasmus Lahtvee sõnul on selle küsimuse üle aru peetud kaua ja tema hinnangul võiks regulatsiooni ikkagi üle vaadata. "Toome siin veel markantsema näite. Et kui toimub mingi tõsine vägivaldne kuritegu, mille puhul politseiametnikul või abipolitseinikul seda peatada ei õnnestu ja kurjategija asub põgenema, siis täna abipolitseinikul on võimalus on sellele tema silme all esimese astme kuriteo sooritanud kurjategijale ainult järele joosta."

Mitmes küsimuses on seaduseelnõu algatajad ja siseministeerium ka päris ühte meelt. Näiteks elektrišokirelvad, mille saab politsei, võiks jõuda ka abipolitseinike kätte. Samuti usuvad osapooled, et ühtlustama peaks politseiametnike ja abipolitseinike väljanägemist. Ehk kaotama ära suure sildi "abipolitseinik" ja jätma alles näiteks väiksed AP-kirjaga õlamärgid.

Rasmus Lahtvee räägib, et pigem on seda tarvis, et anda ühtne sõnum võimalikule õigusrikkujale. "Rikkujad arvavad oma rumaluses, et abipolitseinikul pole võib-olla nii palju õigusi nendega tegeleda või neid kinni pidada. Selline väärarusaam pigem kipub olukordi eskaleerima, mistõttu politseiametnikud ja abipolitseinikud peavad teinekord isegi rohkem jõudu kasutama, kui esialgu oleks vaja olnud."

Eelnõu taga on kõigi fraktsioonide esindajad

Jaak Madison tõdes, et tõenäoliselt tuleb eelnõusse menetluse käigus päris mitmeid muudatusi, kuid selles, et eelnõu riigikogus esimese lugemise läbib ja reaalselt arutlusse võetakse on ta veendunud.

Selle eelnõu teebki eriliseks see, et eelnõud on allkirjaga toetanud poliitikud kõigist riigikogu fraktsioonidest. Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv endine politseijuht Raivo Aeg ütles, et abipolitseinike ja politseiametnike ülesanded ongi aja jooksul oluliselt lähenenud.

"Eks see lähenemine ongi tingitud sellest, see pole mingi saladus, et politseiorganisatsioon on jäänud väiksemaks ja politseiorganisatsioonis on probleeme uute inimeste värbamisega. Me teame, et politseikooli sisseastumisel see gruppide komplekteerimine ei suju enam nii ladusalt. Me ikkagi peame oma inimestele tagama turvalisuse riigi poolt ja siis riik kutsub appi vabatahtlikud," lausus Raivo Aeg.