Abilinnapea: Mangilt ei hakata selja taga korterit ära võtma ({{commentsTotal}})

{{1526470980000 | amCalendar}}

Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et astroloog Igor Mangilt ei kavatseta enne tema enda selgituste ära kuulamist munitsipaalkorterit ära võtta. Võrgu sõnul ei uuri linn inimestele selliseid kortereid andes nende palga suurust ja kõik on rajatud usaldusele.

Möödunud nädala "Pealtnägija" tegi avalikuks, et Mang on väidetavalt aastakümneid paljusid naisi ahistanud. Lisaks ilmnes, et kalli tunnihinnaga astroloog üürib Tallinna linnalt munitsipaalkorterit, kus ta suure osa ajast tegelikult ei ela.

Võrk vastas ERR-i küsimusele, kas sellises korteris tohib teenuseid osutada, nagu Mang seda tähekaarte koostades tegi, et seda reguleerivad muud õigusaktid ning teema kuulub maksuameti pädevusse.

"Kui keegi lõikab [munitsipaalkorteris] juukseid või osutab muud teenust, ei ole see loomulikult õige, aga selleks on teised kontrollorganid," sõnas ta.

Mangi korteri asjus käib Võrgu sõnul praegu menetlus, kus loevad faktid, mitte külajutud. Kõigepealt saadeti astroloogile kiri, millele ta ei reageerinud. Siis aga pöördus linn Mangi endise elukaaslase poole.

"Tavaliselt me selliseid võtteid pigem ei poolda, aga kuna avalikkuse huvi oli sedavõrd suur, oli vaja selgust saada, kas inimene elab seal või ei. Oli ju kahtlus, et ei ela. Oleme väga tänulikud ekselukaaslasele, kes lasi meid fakte kontrollima ja tänasel hetkel ootame ka härra Mangi ennast, et võtta ka temalt selgitusi. Nagu kolleegid ütlesid, teda sel hetkel kodus ei olnud, aga võis täheldada, et ta seal elab," rääkis abilinnapea.

Ta lisas, et see info tugineb oletustele, aga vastata, kas linn lõpetab Mangiga üürilepingu, praegu veel ei saa. "Selja taga ei võeta mitte ühtki otsust vastu. Inimene peab olema ära kuulatud ja sellisel õigusel terve Eesti vabariik püsib. Kui hakkaksime kõiki otsuseid vastu võtma emotsioonide ja avalikkuse survel, siis arvan, et me ei jõuaks mitte kuhugi. Eelkõige tasakaalukus, läbikaalutus, faktide kogumine ja siis otsuste tegemine," sõnas Võrk.

Küsimusi on tekitanud seegi, miks üldse Mang linnalt soodsat korterit vajas, kui tema sissetulek ei tohtinuks väike olla. Võrk ütles, et Mang ise kinnitas linnale vajadust munitsipaalkorteri järele ning linnal pole alust inimese sõnades kahelda.

"Me kunagi ei oota inimeselt mingeid palgatõendeid. Meil ei ole sellist korda ette nähtud, meil on ikkagi usalduse pealt. Kujutage ette, kui me kõikidelt hakkame küsima mingisuguseid tõendeid, see ei ole demokraatlikule riigile kohane. Küsimus on usalduses ja kui usaldust on kuritarvitatud, siis on teine teema ja sellega just linnavaraamet tegelebki," tõdes Võrk.

Ta lisas, et linn peab kontrollima täpselt nii palju nagu õigusaktid ette näevad ning palgatõendite küsimist need aktid ette ei näe.

Võrgu sõnul võtab Tallinn vastu kõigi ilma oma elamispinnata pensionieas inimeste korteriavaldused. Kui inimene kinnitab, et tal pole lähedasi ega kinnisvara ning seda kinnitavad ka rahvastikuregister ja kinnisvararegister, siis ei ole selles abilinnapea sõnul põhjust kahelda.

Revisjonikomisjoni liige: linn saaks lepinguid paremini teha

Tallinna linnavolikogus opositsiooni kuuluv revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna ütles, et tegelikult saaks linn ise omanikuna lepinguid kirjutades paremini reguleerida ja kontrollida, mis neis korterites toimub.

Pärna sõnul on nad kuulnud ka juhtumitest, kuidas munitsipaalkortereid üüritakse raha teenimiseks edasi.

"Ka meie kõrvu on jõudnud selliseid lugusid, kus nad on iseenest õigustatud neid [kortereid] saama, aga seal ei tegelda sellega, milleks need anti. Tõesti, on ka näiteid, kus need korterid, mis on välja antud, on tegelikult välja üüritud ja sealt teenitakse üüritulu, lisaks sellele, et seal mõni tegeleb ettevõtlusega," nentis Pärna.

Tallinnale kuulub 45 majas 4000 munitsipaalkorterit ja linnakorteri hind on turuhinnast palju soodsam. Ruutmeeter maksab vähem kui kaks eurot.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: