Ainuüksi pensioni eest hooldekodus kohta reeglina ei saa. Kuigi sotsiaalhoolekandeseaduse järgi ei tohi tasu suurus takistada teenuse saamist, on paljud inimesed hooldekodu arvete maksmisega hädas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kahe aasta eest, kui hinnad olid madalamad, maksis koht hooldekodus keskmiselt 624 eurot ja vanaduspension oli 386 eurot, nüüd veidi üle 400.

Näiteks Kuusalu eakate jaoks mõeldud kodul, kus "Aktuaalne kaamera" filmimas käis, on väga suur valla rahaline toetus, kuid mitmel pool see nii ei ole.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et hooldehind ei tohi olla selle kättesaamise takistuseks, kuid tõdes, et nii mõnigi kohalik omavalitsus on tõrges oma inimestele vajalikku abi pakkuma.

"Ja seetõttu, kui mõnedes omavalitsustes on küsimused hästi lahendatud, siis ei ole see nii mitte igal pool," sõnas ta.

Minister Kaia Iva soovitas nädala eest Maalehes hooldekodu arvete tasumiseks inimestel mitte nälgida, vaid küsida vallast raha, sest omavalitsuste tulubaasi suurendas riik sel aastal 30 miljoni euroga, mis on omavalitsustele vabaks kasutamiseks.

Selle raha võiks ja peaks omavalitsused põhiliselt pakutavatele teenustele kulutama, rääkis Iva ajaleheintervjuus.
Rapla vallavalitsust tabas seepeale telefonikõnede laviin ning Rapla vallavalitsus saatis sotsiaalkaitseministrile kirja, kus küsis, kus on Rapla raha.

"Inimesed saidki nii aru, et omavalitsustele eraldatud 30 miljonit on just nimelt nende sotsiaalsete abide ja kulude katteks. Tegelikult aga see sama 30 miljonit on küll tasandusfondiga omavalitsustele üle Eesti laiali jaotatud, aga see hõlmab ju ikkagi ka muid kulutusi," rääkis Rapla abivallavanem Margo Hussar.

Kaia Iva sõnul on omavalitsuste prioriteedid erinevad ja mõnes omavalitsuses jäetakse osa sotsiaalteenuste rahast kasutamata.

Näiteks sügava ja raske puudega laste hooldusteenuse kasutamisel jäi eelmisel aastal omavalitsustel kaks miljonit kasutamata ehk peaaegu pool ettenähtud rahast.

Rapla abivallavanem rääkis, et kui inimene tuleb nende vallalt hooldekodu arvete maksmiseks abi küsima, kontrollitakse leibkonna toimetulekut ja vaadatakse, kas see jääb kriitilise piiri juurde.

"Kriitiline piir Eestis on 140 eurot, mis on toimetulekupiir. Meie uue valla korra põhjal oleks ta kahe ja poole kordne summa ehk siis 350 eurot inimese kohta: kui ta jääb alla selle või isegi sinna lähedale, siis me näeme, et inimene juba on abivajaja," selgitas Margo Hussar.