Riigisekretäri ametist lahkuv Heiki Loot pürib riigikohtunikuks ({{commentsTotal}})

{{1526983260000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Seitsme valitsuse ja nelja peaministri ajal riigikantseleid juhtinud Heiki Loot enam uuele ametiajale ei pretendeeri, vaid kandideerib riigikohtunikuks.

"Seaduse järgi lõpeb minu ametiaeg selle aasta lõpus ja ma olen teinud otsuse, et ma ametis ei jätka," ütles Loot ERR-ile.

Loot on riigisekretärina töötanud alates 2003. aastast. Aastal 2013 jõustus aga avaliku teenistuse seadus ja seal nähti ette kõikidele avaliku teenistuse tippjuhtidele viie aasta pikkune ametiaeg, kaasa arvatud riigisekretärile.

"Peaminister arutas minuga ka jätkamise võimalust, aga kuna selle aasta lõpus saab ametis oldud üle 15 aasta, on õige aeg teatepulk edasi anda," sõnas Loot.

Loodist võib saada riigikohtunik

Heiki Loot soovib edaspidi pühenduda tööle õigusvaldkonnas ja temast võib saada riigikohtunik.

Teisipäeval toimus riigikohtu üldkogu istung riigikohtuniku kandidaatide ärakuulamiseks ning Loot on üks kuuest kandidaadist.

Riigikohtuniku koht halduskolleegiumis vabaneb seoses Indrek Koolmeistri pensionileminekuga 30. juunist.

Loot ütles, et kandideerimine oli tema joaks loomulik valik.

"Ma olen taustalt jurist ja riigikohtus kunagi ammu ka töötanud. Samuti olen töötanud justiitsministeeriumis. Minu jaoks oli see loomulik valik, kui soovin edasi teha juriidilist tööd ja jätkata riigi teenistuses," selgitas ta.

"Täitevvõimus olen jõudnud tippu, poliitikasse ma minna ei soovi, seega kohtuvõim on täitsa sobiv, millesse kandideerida," lisas Loot.

Kes valituks osutub, pole praegu veel teada. Riigikohtu esimees kuulab pärast üldkogu otsust ära ka kohtute haldamise nõukoja seisukoha ja seejärel teeb ettepaneku sobiva kandidaadi ametisse nimetamiseks riigikogule.

Uus riigisekretär peab olema juuraharidusega

Kehtiv vabariigi valitsuse seadus ütleb, et riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.

Valikuringi piirav nõue on, et riigisekretär peab tingimata omama juriidilist kõrgharidust.

Loodi hinnangul võib see nõue olla tänasel päeval aegunud ja peaministri valikuvabadust piirama hakata.

"Juriidilise kõrghariduse nõue ei ole enam tingimata vajalik. Riigikantseleile on lisandunud palju uusi ülesandeid. Valitsuse aktide õiguspärasuse tagamine on loomulikult jätkuvalt oluline ülesanne, kuid riigikantseleil on tugev õigusloome osakond. Usun, et uus riigisekretär saab toetuda sellele tugevale meeskonnale," ütles Loot.

Heiki Loot on riigisekretär alates 11. augustist 2003. Aastatel 1998-2003 oli ta sisekaitseakadeemia rektor.

1995-1998 töötas Loot justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana ja
1994-1995 riigikohtu esimehe abina.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: