Pentagoni raport ilmus teisipäeval esimest korda tuntud aktivisti Steven Aftergoodi blogis Secrecy News. Hiljem tehti see avalikuks ka USA kaitseministeeriumi veebilehel, vahendasid Associated Press ja Bloomberg.

Raport esitati Kongressile aprillis ehk umbes kuu aega pärast seda, kui Trump oli nõustunud kohtuma Kimiga, et arutada Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmist. Raport põhineb Pentagoni ekspertide poolt 2017. aasta jooksul tehtud analüüsil Põhja-Korea sõjalise võimekuse kohta.

Seega on analüüs tehtud ajal, mil avalike avalduste põhjal polnud loota, et Põhja-Korea oleks valmis tuumarelvadest loobuma. Väidetav läbimurre leidis aset märtsis, kui Lõuna-Korea ametnikud andsid Washingtonile mõista, et Kim on valmis arutama tuumarelvade teemat, ning Trump nõustus Kimiga kohtuma.

Samas on võimalus, et ajalooline kohtumine 12. juunil Singapuris ka aset leiab, viimasel ajal mõnevõrra vähenenud. Põhja-Koread on häirinud USA rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni jutt tuumarelvadest loobumise teemal ning USA ja Lõuna-Korea ühised sõjaväeõppused. Ka Trump tunnistas teisipäeval Washingtonis Lõuna-Korea kolleegi Moon Jae-iniga kohtudes, et kohtumine Kimiga võib edasi lükkuda.

Raportit küll otsesõnu mainimata, puudutas Trump ajakirjanikega rääkides Pentagoni peamist hinnangut, mille kohaselt peab Pyongyang tuumarelvi peamisteks vahenditeks, mille abil tagada režiimi püsimine ja Kimi dünastia jätkumine. Ajakirjanikud küsisid Trumpilt, kas USA on valmis tagama Kimi julgeoleku, kui Põhja-Korea tuumarelvadest loobub.

"Jah, ma garanteerin tema julgeoleku," vastas Trump täpsustamata, kuidas Washingtonil oleks kavas seda teha. "Tema julgeolek saab olema tagatud. Ta saab õnnelikuks. tema riik saab rikkaks."

USA dekoratiivmünt kujutab veel toimumata tippkohtumist juba suursaavutusena

USA valitsus on samal ajal andnud juba välja Trumpi ja Kimi kavandatud tippkohtumise teemalise dekoratiivse mündi.

Traditsioon on saanud alguse USA relvajõududest ning levinud sealt ka tsiviilametkondadesse. Selliste dekoratiivsete müntidega tähistatakse tähelepanuväärseid sündmusi ja erakorralisi saavutusi. Valge Maja on selliseid münte andnud välja regulaarselt ka USA presidentide riigivisiitide puhul.

Väljaanne Vox aga nendib, et uue mündi ja selle kujunduse puhul on aga mitmeid ebatavalisi asjaolusid.

Kui selle üle, et Trumpi administratsioon annab välja mündi, kus on kujutatud presidendi nägu, ei pea ilmtingimata imestama, siis seda, et mündil on koonduslaagritest kubiseva riigi diktaatorit Kimi kujutatud justkui Ameerika Ühendriikidega presidendiga samaväärsena ja et teda nimetatakse ka ülemjuhiks, võib pidada äärmiselt ebatavaliseks ja ka ebaõnnestunuks, leiab Vox ja märgib, et see on just selline tunnustus, mille suunas Pyongyangi režiim on aastaid pürginud.

Kõige olulisemaks veidruseks on mündi puhul aga see, et suursaavutusena kujutatakse sündmust, mis pole üleüldse veel toimunud. See omakorda muudab presidendi jaoks raskemaks kohtumisest loobumise või ebasobiva tulemusega tippkohtumise tagajärgedega tegelemise.

Ekspert: Trumpi retoorika sundis läbirääkimistelaua taha hoopis sõda kartva Lõuna-Korea

Tuntud USA analüütik ja Pusani riikliku ülikooli poliitikateaduste professor Robert E. Kelly nentis oma Twitteri-postitustes, et tegelikult ei sundinud Trumpi ähvardav retoorika Põhja-Korea aadressil mitte Pyongyangi läbirääkimistelaua taha, vaid sundis sinna põhjanaabrile järeleandmisi tegema hoopis Souli.

Kelly sõnul on Lõuna-Koreas avalik saladus, et valitsuse kogu meelitav retoorika USA presidendi suunal ja jutt võimalikust Nobeli rahupreemiast oli tõepoolest ainult meelitamine, mille eesmärgiks oli ära hoida see, et Trump Korea poolsaarel sõda alustab. "Mitte keegi ei usu seda (Nobeli rahupreemiat - Toim.) päriselt. Mu tudengid ja kolleegid naeravad selle ettepaneku üle. Keegi ei uskunud, et Lääne meedia selle üle tõsiselt arutama hakkab. Trumpi siin jälestatakse," kirjutas professor.

"Muidugi on probleem selles, et kogu see Trumpile sosistamine ei vasta tõele. Põhja-Korea ei hakka tuumarelvadest loobuma. Põhja-Korea ei hakanud läbi rääkima mitte maksimaalse surve tulemusena, vaid nad otsustasid läbi rääkida, sest nad olid saavutanud tuumaheidutuse USA mandriosa vastu," jätkas ta.

"Kogu iroonia, mida USA konservatiivne meedia muidugi kunagi ei tunnista, seisneb selles, et Trump tegelikult sundis Lõuna-Korea, mitte Põhja-Korea, läbirääkimiste laua taha. Trump hirmutas eelmisel aastal Lõuna-Koread niivõrd palju, et Mooni reiting tõusis 80 protsendini, kuigi presidendivalimised võitis ta vaid 41 protsendiga. /.../ Seega Trumpi retoorika eelmisel aastal tegi asjad hullemaks, mitte paremaks, ja hirmutas esile rahumeelse konsensuse, mis võimaldas Moonil Trumpi eemal hoidmiseks [Põhja-Koreale] järeleandmisi teha," nentis Kelly.

Kelly arvates oleks praegu parimaks lahenduseks tippkohtumine edasi lükata hetkeni, mille kolme osapoole vahel õnnestub päriselt mingi ühisosa leida. Professori hinnangul oleksid aga edasilükkamise vastu nii Moon kui ka Trump. Esimene kardab, et edasilükkamine annaks aega nõunik Boltoni sarnastele USA "pistrikele", ning Trump omakorda vajab tippkohtumist, et seda enda suursaavutusena näidata.