Pentagon põhjendas otsust sellega, et Hiina on üha rohkem astunud sõjalisi samme vaidlusalustel Lõuna-Hiina mere saartel, vahendas Reuters.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja kolonelleitnant Christopher Logan ei täpsustanud milliseid samme Washington veel kavandab, et reageerida "tugevatele tõenditele", et Hiina on Lõuna-Hiina mere piirkonda paigutanud erinevaid raketisüsteeme ja teiste riikide sidetehnika häirimise vahendeid

Lõuna-Hiina meri on tuntud oma rikkalike nafta- ja gaasivarude poolest ning Pekingi arvates on neil õigus 90 protsendile seal asuvatest territooriumidest. Hiina territoriaalnõudmistega konkureerivad aga veel Brunei, Malaisia, Filipiinid, Vietnam ja Taiwan ning selle küsimusega on liitlassuhete ja kaubandushuvide tõttu seotud ka USA-ga.

Kõige rohkem on teisi riike häirinud see, et Hiina on rajanud Lõuna-Hiina merre tehissaari, kuhu on seejärel paigutatud ka sõjatehnikat. Näiteks nädalavahetusel häiris Vietnami ja Filipiine see, et piirkonnas harjutasid maandumist ja õhkutõusmist Hiina strateegilised pommituslennukid.

Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping aga esitles aprillis Lõuna-Hiina merel võimsat sõjalaevastikku.

Kolmapäeval Washingtonis oma kolleegi Mike Pompeoga kohtunud Hiina välisminister Wang Yi nimetas Pentagoni otsust ebakonstruktiivseks sammuks.

Wangi sõnul on Hiina tegevus Lõuna-Hiina mere piirkonnas täielikult kaitsepoliitiline ja palju väiksema ulatusega kui näiteks USA tegevus Hawaii ja Guami lähistel.

"Me loodame, et USA muudab sellist negatiivset hoiakut," sõnas Hiina välisminister.

Kuigi hiljuti jõudsid Peking ja Washington kokkuleppele, millega vähemalt hetkel hoiti ära kahepoolne kaubandussõda, tekitab lisaks Lõuna-Hiina mere küsimusele pingeid ka kolmapäeval avalikkuse ette jõudnud nn helirünnaku temaatika.