Jurist: riigi eriplaneeringu lõpetamine looks halva pretsedendi
Kuigi juriidiliselt ei tohiks valitsusel olla takistust lõpetada riigi eriplaneering puidurafineerimistehase rajamiseks Emajõe piirkonda, looks see tugeva signaali näol halva pretsedendi, ütles jurist Tuulikki Laesson.
Laesson, kes on spetsialiseerunud ehitus-, planeerimis-, keskkonna- ning riigihangete valdkonnale, kuulunud uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse töörühma, ütles ERR-ile, et haldusmenetluse seadus lubaks valitsusel absoluutselt igal ajahetkel otsuseid ümber vaadata.
"Sellise otsuse saab kindlasti teha, juriidiliselt on kõik okei, aga küsimus on, mis mulje jääb pärast seda planeerimisseadusest," sõnas ta.
Haldusmenetluse seaduse üldloogika on, et kaalutlusotsuse alusel saab kõike teha. Teisisõnu, haldusakti andja saab ühtlasi teha otsuse see haldusakt kehtetuks tunnistada või menetlus lõpetada, kui ta leiab mingil põhjusel, et sel pole perspektiivi.
Laessoni sõnul on praegu pigem probleem selles, et eriplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine on küll algatatud, aga ühegi dokumentaalse lahenduseni pole jõutud.
"Tekib probleem, et kui algatame ja ühtlasi enne igasuguste paberite tegemist ka lõpetame selle tegevuse, siis läheb vastu loogikaga, et planeerimismenetlus on hirmus avalik ja demokraatlik," selgitas ta.
Laessoni sõnul pole vahet, kas rääkida riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust või detailplaneeringust, sest planeerimisseadusest tulenev järjekorraloogika peaks kehtima: kui algatatakse, siis tuleks läbi käia vähemalt mingisugune etapp, et saada teada, milline on võimalik lahendus.
Alles seejärel saab küsida, kas see lahendus peaks jääma selliseks ja mis on inimeste arvamus lahenduse osas.
"Absurdne on see, et pole veel tehtud isegi ühtegi otsust, milliseid uuringuid teha, kui juba tahetakse eriplaneering ära lõpetada, sest inimesed on vastu," lausus jurist.
"See oleks selge signaal riigilt ja kanduks üle ka kohalike omavalitsuste planeeringutesse, et enne, kui mingigi lahendus on välja pakutud, lõpetame vastuseisu tõttu ära," lisas ta.
Toimetaja: Priit Luts