"See, mis teeb NATO ajaloo kõige edukamaks alliansiks, on selle liikmete sidusus. Iga poliitikat, mis ähvardab seda õõnestada, tuleks uurida äärmiselt kriitilise pilguga. USA alalise baasi paigutamine Poola, nagu Poola valitsus on korduvalt taotlenud, on täpselt üks sellistest juhtumitest," kirjutas Hodges väljaandes Politico ilmunud arvamusloos.

"Sellist sammu tuleks astuda vaid siis, kui kõikide liitlaste seas saab jõuda konsensuseni, et see tugevdaks heidutust ning parandaks NATO üldist julgeolekuolukorda. Selle juhtumine on ebatõenäoline ja selleks on head põhjused," lisas ta.

Esiteks peaksid paljud meie liitlased USA alalise sõjaväebaasi paigutamist Poola või mujale Kesk- või Ida-Euroopasse tarbetult provokatiivseks. See annaks Moskvale lihtsa võimaluse väita, et NATO on agressor, ning seejärel kuidagi vastata Venemaa suveräänsuse kaitseks, ütles Hodges.

"Erinevalt praegusest rotatsiooniüksuste programmist, mis käivad sisse ja välja piiratud aja jooksul ning seejärel naasevad kodubaasi USA-s, nõuaks alaline baas USA rajatisi, perekondi, koole, poode ja kõike muud taristut, mis sellega kaasas käib. Mõnede hinnangul rikuks see 1997. aasta NATO-Vene aluslepet, mis on nende kahe julgeolekukoostöö teekaart. Moskva näeks seda kindlasti nii."

"Mina absoluutselt ei arva, et see oleks rikkumine. Venelased lasid selle põhja, kui nad Ukrainasse tungisid ja tegid ümber julgeolekukeskkonna, mida peeti silmas leppe allkirjastamise ajal. Samas ei arva ma, et on arukas liikuda edasi poliitikaga, mis toidaks Venemaa hirme, tõelisi või mitte. See samm looks ka lisapingeid liitlastega, kes on juba teineteisega eri meelt Washingtoni otsuse pärast lahkuda Iraani tuumaleppest ning terasele ja alumiiniumile äsja kehtestatud tariifide pärast," lisas Hodges.

Teiseks oleks baasi rajamine Ida-Euroopasse tarbetu. Praegune õppuste ja üksuste paigutamise programm ja teised meetmed, mille seas on soomusbrigaadide tarbeks tehnika eelpaigutamine, on osa püüdlustest, et tagada piisav heidutus Venemaa võimaliku rünnaku vastu. Oodatakse, et NATO kohanemise algatus, mille eesmärk on anda alliansile paindlikumad reageerimisvõimed, kiidetakse heaks juulis Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel ning et see aitab neid püüdlusi edendada, märkis Hodges.

Kolmandaks on praktilisest seisukohast soomusbrigaadi lahinguüksuse alaline paigutamine Ida-Euroopasse lihtsalt teostamatu. See nõuaks USA maaväe laienemist ning seda ilmselt ei juhtu. Vastasel juhul peaks maavägi liigutama ühe olemasoleva lahinguüksuse nende praegusest kodust Texases, Kansases või Colorados. See muutus leiaks suurt vastuseisu kongressis nende osariikide esindustest. Ja kuus aastat tagasi langetatud otsuste tõttu pole enam ühtegi Saksamaale paigutatud lahinguüksust, mida saaks ümber paigutada kaugemale itta.

Neljandaks saab maavägi ja selle kaudu USA Euroopa väejuhatus kasu suurenenud valmidusest, mis kaasneb rotatsioonipõhistest lahingumeeskondadest. Rotatsiooniline üksus paigutub oma kodubaasist ümber raudteed pidi Texases asuvasse Beaumonti, reisib laevaga Euroopa sadamasse ning siis sõidab raudteed pidi või konvois kogunemisalale Lääne-Poolas.

"See on täpselt see protsess, mille see peab läbi tegema päris kriisis ja seega on see hindamatult väärtuslik praktika meile kõigile ajal, mil taasõpime asju, mida teadsime külma sõja ajal. Lisaks veedab see lahingumeeskond üheksa kuud pidevalt välitööl või liigub õppusalade vahel ja üle rahvusvaheliste piiride ning tulistab üle kahe korra rohkem kui ta seda teeks tüüpilise 12-kuuse treeningaasta vältel tagasi USA-s. Igapäevasest koostööst NATO liitlastega saadud kasu on ühtlasi ka märkimisväärne treeningkasu."

NATO idapoolsed liitlased usuvad, et USA üksuste kohalolek märkimisväärselt suurendaks heidutust, sest nad arvavad, et Venemaa ei ründaks ega riskiks USA üksuste vastu sõdimisega ja võimalusega, et venelased tapavad ameeriklasi.

"On viise, kuidas saavutame selle strateegilise efekti ilma alliansi sidususe pingestamisega. Rotatsiooniliste üksuste kasutamist tuleks laiendada, et see hõlmaks kõiki idakülje riike - Eestist alla Bulgaariani ning ka Ukrainasse ja Gruusiasse. Keda nendes riikides on tõeliselt vaja, on logistikud, õhu- ja raketitõrjujad ning sõjaväepolitseinikud ning luure- ja kommunikatsioonieksperdid," lisas ta.

"Mina soovitan suurendada Ida-Euroopas logistika- ja transpordivõimet, et kiirendada reageerivate või tugevdavate NATO üksuste liikumist. Lisaks soovitan paigutada nendesse riikidesse õhutõrjeüksused, et kaitsta missiooni väejuhatuse jaoks kriitilise tähtsusega taristut ning tugiüksuste paigutamist. Rahvuskaardil on partnerprogrammid kõikide nende Ida-Euroopa riikidega. Seega on USA üksuste kohaloleku suurendamiseks vajalikud võimalused juba olemas."

"Kui Ida-Euroopa tahab tugevdada NATO heidutust, siis potentsiaalselt lõhestav sõjaline kohalolek pole õige viis seda teha. Palju parem on kaitsta alliansi sidusust ja samaaegselt tagada, et välja õpetatud ja valmis üksused on valmis vajadusel sisse liikuma," ütles Hodges.

Kolme Balti riigi peaministrid väljendasid esmaspäeval toetust Poola soovile paigutada Poola alaline USA sõjaväebaas ning paigutada sinna soomusdiviisi suurune sõjaüksus.