Justiitsministeerium: kohtuistungite teavet ei hakata salastama ({{commentsTotal}})

Eesti päevalehed 27. juunil.
Eesti päevalehed 27. juunil. Autor/allikas: ERR

Justiitsministeeriumi ja andmekaitseinspektsiooni sõnul ei vasta tõele väide, nagu astutaks riigikokku jõudnud isikuandmete seaduse rakendamise seadusega samm kohtuistungite teabe massilise salastamise poole.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõuniku Sandra Mikli ja Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu sõnul uues seaduses sisulisi muudatusi tehtud ei ole. "Kõnealune muudatus on puhtterminoloogiline ja sellest tekkis väärarusaam," kirjutas Peep ERR-ile.

Mikli seletas, et ainuke asi, mida muudeti, on mõisted. Kui Eesti vanas isikuandmete kaitse seaduses mainiti delikaatseid isikuandmeid, siis uues Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses on juttu eriliiki isikuandmetest. Sealt tulenesidki teatud muudatused seaduses, mis tekitasid väärarusaama.

Eesti Päevaleht kirjutas neljapäevases juhtkirjas, et uue isikuandmete kaitse rakendamise seadusega liigutakse samm andmekaitsest salastamise poole: "Üks selliseid kohti on kohtuistungite info. Nimelt pannakse avaliku teabe seadusse punkt, mis lisab asutusesisese teabe loetellu teabe, mis sisaldab eri liiki isikuandmeid, andmeid süüteo toimepaneku või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. See tähendab, et varsti ei saa avalikkus kohtute infosüsteemist enam teada, kelle kohtuistungid ja mis asjas on tulekul. Kes tunneb huvi, peab kohtumajja minema ja kohtusaalidesse kiikama, kas pole äkki alanud mõnd ühiskondlikult olulist kohtuprotsessi."

Ka see, et kohtuistungite teave oleks tulevikus rohkem salastatum, ei vasta Mikli sõnul tõele. Nii kohtuistungite ajad kui ka asjaosaliste nimed, vajadusel initsiaalidena, jäävad samamoodi avalikuks nagu varem.

"Ainuke asi, mida muudetakse on see, et enam ei avalikustata kohtuasja numbrit internetis. Seda põhjusel, et kui hiljem see kohtumenetlus peaks kinniseks muutuma, et siis ei oleks võimalik enam numbri alusel kokku viia seda sisu ja tulemit."

Mikli sõnul oli see muudatus vajalik, et varjata kinniseks kuulutatud kohtuotsuste asjaosaliste identiteete, tavaliselt puudutavad need kohtuasjad väga tundlikke ja delikaatseid pereasju.

Valitsus esitas selle nädala alguses isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse riigikogu põhiseaduskomisjonile. Komisjoni esimees Marko Pomerants sõnas, et kuna põhiseaduskomisjoni lauale pole seadus veel jõudnud, siis ei oska ta seda veel ka kommenteerida.

Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse kriitika ilmus päev pärast Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare arvamusartiklit Postimehes, kus ta kritiseeris riigikogus teise lugemise läbinud isikuandmete kaitse seadust.

Raudsaare sõnul piirab uus isikuandmete kaitse seadus liialt ajakirjandusvabadust. Palju rohkem, kui seda näeb ette Euroopa Liidus vastu võetud andmekaitsemäärus, sest Eesti seaduses ei räägita mitte pelgalt avalikust huvist, vaid "ülekaalukast" avalikust huvist. Tema arvamust jagas ka Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

"Euroopa Liidu andmekaitsemäärus ei nõua meilt sellist sõnastust. See ütleb oma preambulas, et siseriiklikult ei tohi kitsendada ajakirjanduse tegutsemisvõimalusi. Andmekaitse preambulas räägitakse avalikust huvist, mitte ülekaalukast avalikust huvist. Tähendab, sõna "ülekaalukas" lisamine ongi kitsendamine," lausus Raudsaar.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams Vabaerakonnast lausus, et Raudsaar on eksiteel. Nimelt on tema sõnul mõiste "ülekaalukas" avalik huvi isikuandmete kaitse seaduses sees olnud juba hiljemalt 1995. aastast. Ka praegu kehtivas seaduses on see mõiste tema sõnul täpselt samal kohal olemas.

"Siin on juhtunud arusaamatu segadus. Ülekaalukas on üks niisugune vanaaegne harvaesinev juriidiline sõna, mis tähendab asjade kaalumist kaalu peal. Nii nagu vanasti olid turgudel kunagi kahe kausiga kaalud. Kui ühe kaalukausi peal on suurem raskus, siis too vajub alla. See kujutlus oligi algselt selle sõna taga. Kui on mingi olukord, kus kaks erinevat huvi võistlevad omavahel, tuleb otsustada, kumba huvi peetakse olulisemaks. Kahest huvist olulisem ongi ülekaalukas," seletas Adams.

Ka põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants on varem ERR-ile sõnanud, et ei nõustu, nagu kärbiks selline sõnastus ajakirjandusvabadust.

"Tegemist on isikuandmete kaitse seadusega, see saab lähtuda isiku privaatsusest. Kui vaatame ümberringi, siis ajakirjandusväljaanded ilmuvad, lood ilmuvad. Ka see, millest räägitakse, et siis ei saa korruptsioonijuhtumeid kajastada - minu meelest lehed näitavad, et saab küll," lausus ta. "Kui kehtivas seaduses on selline olukord, et ajakirjanikud saavad töötada, ei näinud komisjon põhjust, et seda avaliku huvi määra või siis mõistet peaks kuidagi lahjendama, lähtudes isikute privaatsusest."

Ajalehtede liit saatis juuni alguses põhiseaduskomisjonile eelnõu kohta oma arvamuse, millele on alla kirjutanud lisaks Raudsaarele veel Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann, Ekspress Grupi nõukogu liige Hans H. Luik ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: