Euroopa andmekaitse määruse sissejuhatavas tekstis on öeldud, et ajakirjandus saab infot inimese tegude või poliitilise eelistuse kohta avaldada vaid siis, kui eksisteerib avalik huvi. Riigikogu põhiseaduskomisjon lisas EL-i määruse rakendamise seaduse eelnõus sinna ette sõna "ülekaalukas".

Pomerants vastas ERR-i küsimusele, miks pidas põhiseaduskomisjon sellist lisandust vajalikuks, et tegemist on olemasoleva seaduse tekstiga ning komisjon otsustas üksmeelselt, et selles osas kehtivat seadust ei muudeta.

Ta ei olnud nõus arvamusega, et selline sõnastus kärbib ajakirjandusvabadust.

"Tegemist on isikuandmete kaitse seadusega, see saab lähtuda isiku privaatsusest. Kui vaatame ümberringi, siis ajakirjandusväljaanded ilmuvad, lood ilmuvad. Ka see, millest räägitakse, et siis ei saa korruptsioonijuhtumeid kajastada - minu meelest lehed näitavad, et saab küll," lausus ta. "Kui kehtivas seaduses on selline olukord, et ajakirjanikud saavad töötada, ei näinud komisjon põhjust, et seda avaliku huvi määra või siis mõistet peaks kuidagi lahjendama, lähtudes isikute privaatsusest."

Ajalehtede liit saatis juuni alguses põhiseaduskomisjonile eelnõu kohta oma arvamuse, millele on alla kirjutanud lisaks Raudsaarele veel Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann, Ekspress Grupi nõukogu liige Hans H. Luik ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

Liit tõi selles välja, et seaduseelnõu varasema menetluse käigus oli termin "ülekaalukas" sealt eemaldatud, kuna selllele on olnud raske anda juriidilist sisu ning Euroopa andmekaitse määruse tekst ei räägi midagi "ülekaalukast avalikust huvist", vaid "avalikust huvist".

Rõtov ütles ERR-ile, et kui vaadata Euroopa regulatsiooni ja ajakirjanduse toimimist, annab "avalik huvi" ilma lisandita "ülekaalukas" piisava mõõtme.

"Meie hirm, mida ma ka Raudsaarega jagan, on see, et kui sõnastame ülekaaluka huvi, annab see võimaluse tõlgendada liiga rangelt," selgitas ta.

Ehkki Pomerantsi sõnul näitab praktika, et ajakirjanduse töötamist kehtiv seadus ei sega, ütles Rõtov, et on näinud teistsugust tendentsi.

"Riigivõimudel on teatud olukordades soov meediat suukorvistada ja avaliku sõna võimu vähendada, põhjendades seda ratsionaalselt ühiskonna huvidega. Minu hinnangul peaksime seda tasakaalu hoidma. Pole vaja argumente kaugelt otsida - ka Euroopas on see nii lahendatud, miks peaksime meie seda endal rangemaks muutma," ei mõistnud ta.

Rõtov lisas, et loodetavasti sellise sõnastusega eelnõu riigikogus siiski läbi ei lähe.

"Eesti on olnud sõnavabaduse osas üks lipulaevu. See on väärtus, mida tuleks hoida," nentis ta.

Mart Raudsaar kirjutas kolmapäeval Postimehes, et komisjoni muudetud sõnastuse tagajärjeks on olukord, kus Eesti ajakirjandusel võib teatud teemade kajastamine muutuda väga keeruliseks ja kindlasti võib kannatada operatiivsus. Lisaks keelab määrus tema sõnul Euroopa õiguse riigisisese kitsendamise, sinnapoole aga praegu asi liigub ning ilmselt seisab ees pikaldane Euroopa kohtuveskite jahvatamine.