"Välisilm": Trumpi polnud võimalik Iraani tuumaleppe asjus ümber veenda ({{commentsTotal}})

Foto: SIPA/Scanpix

Esmaspäevane saade "Välisilm" alustas ülevaatega USA otsusest taanduda Iraani tuumaleppest.

USA president Donald Trump otsustas visata Iraani tuumaprogrammi üle parda samal ajal, kui ta valmistub ajalooliseks kohtumiseks Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga. Nende läbirääkimiste tulemusena peaks diktatuuririik oma tuumaprogrammist loobuma.

Rahvusvaheliste vaatlejate sõnul on Iraan tuumalepingu tingimusi täitnud. Trumpi hinnangul on aga leping lihtsalt liiga leebe, sest sellega ei kärbita riigi ballistiliste rakettide programmi. Trumpi häirivad veel muudki teemad.

"Iraani režiim on peamine riiklik terrorismi toetaja. Nad ekspordivad ohtlikke rakette, tekitavad konflikte Lähis-Idas ning toetavad terroriste, võitlejaid ja mässulisi, nagu Hezbollah, Hamas, Taliban ja al-Qaeda," rääkis Trump.

USA lahkumine Iraani tuumaleppest on tõsiselt ärritanud kõiki neid, kes mõned aastad tagasi päevi läbirääkimiste laua taga istusid. Eelkõige on see aga löönud uue mõra president Trumpi ja Euroopa liidrite suhtesse, mis on viimasel ajal olnud niigi habras.

"Meil on üle maailma niigi piisavalt probleeme usaldusväärsusega - näiteks kaubandus- ja kommertssuhetes või julgeolekukokkulepetes - nii et praegu selle lisamine ei tee meile head," arvas vabariiklasest senaator Jeff Flake.

Alles hiljuti külastasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liidrid ükshaaval Washingtoni ning nende visiitide peamine eesmärk oligi just veenda Trumpi tuumaleppesse jääma.

USA välisministri Mike Pompeo sõnul peaksid eurooplased aga tuumaleppe ebaõnnestumises eelkõige endale otsa vaatama.

Samas leiavad kriitikud, et Trumpi meelt ei olnudki võimalik muuta.

"Tundub, et vähemalt selle järgi, mida ma olen eurooplastelt ja siinsetelt inimestelt kuulnud, ei taha president Trump tuumaleppest lahkuda mitte sellepärast, et ta ei ole rahul selle sisuga, vaid sellepärast, et see on Obama pärand," kommenteeris MTÜ Rahvusvaheline Kriisigrupp juht Robert Malley.

USA eelmine riigipea Barack Obama on üldiselt hoidunud Trumpi avalikult kritiseerimast, kuid tegi pärast tuumaleppest lahkumise teadet avalduse, milles ütles, et see samm oli viga. Obama lisas, et ilma leppe piiranguteta võib USA olla peagi valiku ees, kas leppida Iraani tuumarelvaohuga või minna selle vältimiseks sõtta.

"Ma arvan, et Iraan toob meid sõjale lähemale oma riiaka käitumisega Iraagis ja Süürias. Iraani revolutsioonilise kaardiväe erivägi on liigutanud Süüriasse rakette, mis võivad Iisraelis tabada mis tahes sihtmärki. Sellepärast nägime hiljutisi Iisraeli õhulööke. Iraani agressiivne ja sõjakas käitumine selles piirkonnas on tõeline oht," selgitas omakorda USA rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton.

"See ainult teravdab [Iraani] hirme, et tegemist on esimese löögiga režiimi kukutamiseks ning kui Iraani-taoline režiim tunneb, et on rünnaku all, tunneb end ohustatuna, siis muutuvad nad sõjakaks. See on oht, millega seisame silmitsi, eriti ajal, kui Iisraeli ja Iraani vahel on Süürias toimuva tõttu suured pinged. See on plahvatuslik kokteil," leidis jälle analüütik Malley.

USA lahkumine tuumaleppest on olnud löök Iraani mõõdukatele poliitikutele, eriti president Hassan Rouhanile. Arvatakse, et kui tuumalepe kukub täielikult kokku, siis on see kasulik Iraani kõva kursi pooldajatele. Nad on algusest peale olnud tuumaleppe vastu, öeldes et USA-d ei saa usaldada.

Seni on Iraan aga endiselt näidanud valmisolekut koos Euroopa Liidu, Venemaa ja Hiinaga tuumaleppesse jääda.

Riigi välisminister Mohammad Javad Zarif on juba alustanud selleteemalist ringreisi. Praegu ei ole aga selge, mida saavad näiteks eurooplased Iraanile pakkuda.

"Nad peavad Iraani veenma, et see lepe toob neile piisavalt kasu ning nad üritavad Iraanile anda võimalikult palju majanduslikke hüvesid, mida nad ootavad," arutles Malley.

Seda on Euroopa Liidul aga keeruline lubada, sest suure tõenäosusega kehtestab USA sanktsioonid ka välisriikide ettevõtetele, kes Iraaniga äri ajavad. See võib riigist eemale peletada ka Euroopa investoreid.

"See on halb uudis mitmele ettevõttele, näiteks lennukitootjatele, kellel on Iraaniga lepingud. Samuti on naftaettevõtted selle kõigega seotud. Loomulikult mõjutab see eksporte, mis praegu just eriti Euroopa Liidust Iraani lähevad ning puutumata ei jää ka naftahinnad," sõnas mõttekoja CEBR majandusanalüütik Vicky Pryce.

Euroopa liidul on olemas põhikiri, mille rakendamisel ei pea Euroopa ettevõtted USA sanktsioone järgima. Seda võimalust pole aga kunagi kasutatud, sest põhikirja reeglid on ebamäärased ning neid on keeruline ellu viia. Samas on Euroopa Liidul võimalik esitada ka apellatsioon Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO).



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: