Jõhvi uus vallavanem Repinski: proovin jõuda võimalikult palju Tallinna ({{commentsTotal}})

Martin Repinski valimine Jõhvi vallavanemaks.
Martin Repinski valimine Jõhvi vallavanemaks. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Teisipäeval Jõhvi vallavanemaks saanud keskerakondlane Martin Repinski täitis Jõhvi volikokku kandideerimisel antud lubaduse ja võimaluse tekkides tuli riigikogust ära vallavanemaks. See tähendab aga seda, et ta peab olema senisest rohkem lahus abikaasast, riigikogu liikmest Siret Kotka-Repinskist ja poeg Morganist.

Jõhvis on vähem kui viie aasta jooksul olnud viis vallavanemat. Teie olete kuues. Miks te selle ameti vastu võtsite?

Ma näen, et Jõhvis on väga palju teha. Tuleb alustatud projekte lõpuni viia ja uusi projekte alustada. Jõhvi on saanud minu kodulinnaks, kus ma olen elanud päris pikka aega. Kui ma siin volikokku kandideerisin ja me tegime Jõhvi arenguks palju ettepanekuid, andsin lubaduse, et kui ma saan valituks ja tekib selline võimalus, siis ma tulen Jõhvi vallavanemaks. Mulle öeldi, et ma ei lähe Riigikogust kuskile ära. Nüüd, kui selline võimalus tekkis, tundus mulle, et kui ma vallavanemaks ei hakkaks, siis oleks see valijate petmine. Teiselt poolt ma näen, et olen riigikogus juba päris palju teinud ja nüüd võiksin pühendada ennast kohalikule omavalitsusele.

Mida te tahate Jõhvis esimesena ära teha?

Linnas sõites on näha, et teid on vaja remontida. Kui me räägime suurtest projektidest, siis kordategemist ootab Jõhvi park, lahendust ootab Jõhvi vaksal ja valmis tuleb teha kergejõustikustaadion. Lisaks on plaan muuta Jõhvi staatus vallast tagasi linnaks.

Milleks see hea on?

Minu poole on pöördunud paljud jõhvilased, kes ei saa aru, kus nad elavad, linnas või vallas. Selge on see, et linnaks saamine on vaid formaalsus ja see ei anna lisadividende. Siiski arvestades seda, et Jõhvi on Ida-Virumaa pealinn, oleks õigem, kui Jõhvi oleks linn. Selge on see, et see muutus ei saa olla vaid nime muutuse pärast, vaid sellega peavad kaasnema ka sisemised positiivsed muutused.

Kuidas suhtute Toilaga ühinemise protsessi, mis haldusreformi ajal läks luhta?

Ei oska öelda. Seda oskab öelda volikogu. Mina pooldan häid suhteid kõikide naabritega. Seda, kellega ühineda või mitte, ei julge ma praegu öelda, see on volikogu teema. Nemad arutavad ja nemad otsustavad.

Kas täna teie esitatud kolmeliikmeline vallavalitsus oli poliitiline või saite oma meeskonna vabalt valida?

Ma ütlesin, et Keskerakond läheb koalitsiooni vaid juhul, kui me ei vaidle ühe kaupa inimeste üle, see tähendas, et me ametikohtade puhul leppisime kokku, et me teeme nii nagu riigi tasandil, et igal fraktsioonil on oma positsioonid ja fraktsioon ise otsustab, kes sobib ja kes ei sobi.

Kaks abivallavanemat - Viktoria Tsventarnaja ja Jelena Bezvoditskaja - on tulnud fraktsiooni Jõhvi – Meie Kodu poolt. Keskerakonna poolt tuli vallavanem ja ma sain otsustada, kes on arenguküsimustes abivallavanem ja see on Max Kaur. Mul pole midagi halba öelda Tsventarnaja ja Bezvoditskaja kohta, olen tutvunud mõlema CV-ga ja nende kogemus tuleb kindlasti vallale kasuks. Kas nad pandi valitsusse poliitiliselt või mitte, see on vaid fraktsiooni Jõhvi – Meie Kodu teada.

Teisipäevasel volikogu istungil oli opositsioonil teile kaks suuremat etteheidet. Üks oli see, et te alustasite võimule saades vallavalitsuse liikmete palga tõstmisest ehk nagu opositsioon ütles, et alustasite oma tasku täitmisest. Mida sellele etteheitele vastate?

Palgatõus on volikogu otsus ja oleks naljakas, kui ma hakkaks vastu vaidlema. Kui me vaatame, mis ümberringi toimub, siis näiteks ka Alutaguse vallas on vallavanemal samasugune palk ja Kohtla-Järvel on see veel kõrgem. See ei tähenda, et me võtame kellestki eeskuju, aga ma arvan, et see oli üks põhjus, miks volikogu palka tõstis.

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ütles, et ta hakkab vallavanemaks vaid siis, kui palk on 3600 eurot, nagu nüüd on ka teil. Kas teilgi oli vallavanema kohale asumise tingimus suurem palk?

Mul ei olnud sellist nõuet. Minu käest küsiti, palju ma riigikogus saan. Ma ütlesin, ma isegi ei tea, kui suur on brutopalk (riigikogu lihtliikme palk on 3481,40 – R.K.), ma tean, kui palju arvele laekub, selles mõttes ma kindlasti ei nõudnud, et oleks selline või teistsugune palk.

Teine etteheide opositsiooni poolt oli see, et Jõhvi hakkab kohtlajärvestuma. Kuidas seda kommenteerite?

Mulle helistasid eile õhtul eri aegadel kaks eakat prouat. Mõlemad ütlesid, et nad on minu poolt hääletanud, ning üks neist küsis, kas vastab tõele, et teisipäeval läheb Jõhvi vene võimu alla, ja teine küsis, kas Jõhvi läheb Kohtla-Järve kätte. Ma küsisin, kust neil on selline info, et see kindlasti ei vasta tõele. Ma ütlesin neile, et mul on üks saladus, mille ma võin neile öelda, kui nad seda kellelegi edasi ei räägi. Et ma kandideerin ise vallavanemaks. Mõlemal oli hea meel, sest mind nad usaldavad. Üks prouadest ütles, et miks ma seda varem ei öelnud, et ta oleks allkirju kogunud minu toetuseks.

Siis ma sain aru, et kõik need eelarvamused on kuskilt tulnud ja kindlasti on sellel mingi põhjus. Kindlasti võimendab neid opositsioon ja selge see, et see on nende huvides. Meie töö ongi näidata, et tegelikult me töötame korralikult, et Jõhvi ei tule mingit halvas mõttes Kohtla-Järvet ning heas mõttes on meil Kohtla-Järvelt päris palju üle võtta.

Siinkohal on paslik rääkida selline lugu. Kui olid eelmise vallavalitsuse koalitsiooniläbirääkimised, siis ma küsisin eelmiselt volikogu esimehelt Niina Neglasonilt, kas nad annavad opositsioonile revisjonikomisjoni esimehe koha. Ta ütles, et Kohtla-Järve ei anna, Narva ei anna, meie ka ei anna. Keskerakond tegi nüüd vastupidi, meie esimene nõue oli see, et opositsioon saaks revisjonikomisjoni esimehe koha ja võibolla saavad nad veel midagi. Nii et pigem võiks rääkida, et mõned eelmise koalitsiooni saadikud on käitunud Kohtla-Järve põhimõtete järgi.

Vallavanemana ei saa te jätkata riigikogus. Samas on järgmise aasta kevadel kavas riigikogu valimised. Kas te kandideerite neil valimistel, kui jah, kas siis vaid häälte kogumise eesmärgil ja jätkate vallavanemana või lähete edu korral riigikokku tagasi?

See on keeruline küsimus. Kindlasti kandideerin, aga see, kas lähen riigikokku, sõltub eelkõige mulle antud häälte arvust ning ka sellest, mis väljundit ma riigikogus näen ja milline tuleb järgmine koalitsioon.

Ma ei tahaks minna riigikogusse ja vajutada seal vaid nuppu. Mitte selle pärast, et see oleks mõttetu töö, ei, seal on päris palju teha, kuid ma arvan, et inimene peab edasi arenema. Mul on riigikogus päris palju tehtud just selles, mis on põllumajandusega seotud. Jõhvis tunnen, et mul on rohkem arenguruumi. Kindlasti tuleb kasuks ka see, et Keskerakond on praegu riigis koalitsioonis ja me proovime siia investeeringuid saada. Hakkame läbi rääkima sügisel vastu võetava eelarve üle, et sealt ka riik meile midagi annaks.

Lõpetuseks ei saa jätta küsimata teilt kui ühe tuntuma poliitpere pealt seda, kuidas pere sellesse suhtus, et te Jõhvi vallavanemaks hakkate. Riigikogust ära tulles ei saa te ju enam oma perega nii palju koos olla.

Pere oli mõistagi riigikogus jätkamise poolt, sest peres on väike laps ja lahus olla ei ole kerge. Aga Siret on kahtlemata tubli ja kindlasti hakkan ma mõnikord õhtuse rongiga Tallinnas käima ja hommikuse esimese rongiga Jõhvi tagasi tulema. Ja tema hakkab kindlasti siin käima, kui riigikogus pole istungeid. Kõik see ei tohi toimuda mõistagi lapse arvelt, temal peab olema maksimaalselt mugav.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: