Jõhvi vallavanem Max Kaur protestib madalate kirgede vastu
Eelmisel neljapäeval Jõhvi vallavanemaks valitud Max Kaur andis Err.ee portaalile kirjaliku intervjuu, kus ta räägib endast ja oma põhimõtetest, Mustveest, kus ta oli linnapea ja praegu on volikogu liige, ning mõistagi Jõhvist.
Selleks, et vallakodanikud ja ka teised inimesed teie tausta paremini mõistaksid, palun rääkige endast ja teie elu kõige rohkem muutnud teemadest.
Minu ema oli tuntud Estonia teatri priimabaleriin ja isa poksitreener. See on määranud minu elu. Olen käinud ajateenistuses – tankivägedes. Poliitilist karjääri alustasin Jaanus Raidali parteis, sealt kutsuti Keskerakonda tegelema vene temaatikaga. Olin aastaid seotud Edgar Savisaarega, olin tema abi. Minu edaspidine karjäär on seotud eranditult minu enda tegevuse ja valikutega. Sain Maardu abilinnapeaks. Mind valiti Tallinna linnavolikogu liikmeks. Seejärel valiti mind Mustvee linnapeaks, selles ametis olin viis aastat. Uskuge mind, Mustvee kohta on seda väga-väga palju.
Olen end tõestanud, eks seda näitas ka Jõhvi vallavanemaks valimine. Ma arvan, et minu poliitilise karjääri edu on tingitud minu ellusuhtumisest. Ametikoht on antud ainult selleks, et muuta inimeste elu paremaks. Ma pole kunagi tegelnud mingi korruptsiooniga. Minu eesmärk on, et Eestil läheks hästi, et Eesti inimestel läheks paremini, töötan selle nimel. Ma tahan, et minu tütar Viktoria võiks olla uhke Eesti ja oma isa üle.
Miks nõustusite tulema eelmisele Jõhvi võimule appi?
Olen tegelnud Keskerakonnas Ida-Virumaaga päris pikalt. Kandideerisin siinkandis omavalitsusjuhi kohale ka varasematel aastatel. Olin majanduse ja juhtimise instituudi prorektor, meil oli Ida-Virumaal Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel filiaal. Seega tundsin isiklikult paljusid otsustajaid Ida-Virumaal. Olin kaua Mustvee linnapea, see ametikoht tõi ka palju sidemeid naabermaakonnaga. Kui mulle tehti ettepanek tulla Jõhvi meeskonda, siis võtsin kahtlusteta selle vastu. Minu eesmärk on alati parem omavalitsus ja selle parem juhtimine Eesti huvides. Ma tõestasin seda Mustvees.
Kas olite ise valmis juba eelmisel suvel vallavanemaks hakkama?
Ma ei olnud Jõhvi elanik, kohalik. Seda esiteks. Teiseks on poliitilised asjaolud: kellel kui palju hääli on ja missugused on eesmärgid. Olen meeskonnamängija ja mulle sobis ka abivallavanema koht, otsustasime erakonnas tol korral nii.
Millised on suuremad eesmärgid, mida järgmiste valimisteni tahate vallavanemana täita?
Uus ja moodsa arhitektuuriga Jõhvi põhikool, olgu see Eesti uhkuseks.
Eelmises vallalehes rääkis vallavalitsuse esindaja plaanist ehitada 50 m ujula. Kui reaalne see plaan on ja millal see võib realiseeruda?
Arvan, et kindlasti on korralik ujula ning ka jäähokihall vajalik. See on eesmärk.
Olete elanud peaaegu kümme kuud Jõhvis. Soovitage inimestele, kes kaaluvad Jõhvi elama tulemist, mida on Jõhvis ja selle lähiümbruses sellist, mille pärast tasuks siia kolida.
Tegemist on kaheldamatult maakonnakeskusega, mis on eestluse süda Ida-Virumaal. Jõhvi on tõesti arenenud viimasel kümnendil: Jõhvi kontserdimaja, Jõhvi gümnaasium on selle sümbolid. Ma arvan, et Jõhvi on perspektiivikaim omavalitsus mitte ainult Ida-Virumaal, vaid ka Eestis. Nii et uued elanikud on siia oodatud.
Kuidas jaotub teie elu praegu Mustvee ja Jõhvi vahel?
Olen Mustvee volikogu liige ning tihedalt seotud sealse eluga, nii et visiteerin regulaarselt Mustveed. Perearst ja raamatukogu lugejakaart on praegu loomulikult Jõhvis. Kuid viimastel riigikogu valimistel, hoolimata sellest, et olin 24/7 Jõhvis, sain ligi 12% Mustvee valla ja ligi 25% Mustvee linna osalenud valijate häältest.
Kas lahkute Mustvee volikogust?
Kui Jõhvi rahvas peab seda vajalikuks, siis kindlasti.
Mustvee teema lõpetuseks. 2016. aastal esitati teile kui Mustvee linnapeale umbusaldusavaldus, tuues põhjuseks, et te varjasite seda, et linnale on tehtud rahaline kahju. Milline on teie versioon juhtunust?
Täpsustan. Mustvee linnas tehti minu valitsusele kokku neli umbusalduse avaldamise katset, ükski ei läinud läbi. Omavalitsuste ühinemise ajal olid loomulikult kired lõkkel, püüti uputada ka oma konkurente. Loomulikult polnud mingit rahalist kahju, raha pandi linna arengusse. Linna finantsolukord oli juba enne mind keeruline. Pidevalt olid rahandusministeeriumiga konsultatsioonid, sest Mustvee linna võlakoormus kerkis kohati üle 60%. Aga samas selleks, et areneda, peabki julgemalt edasi minema. Hea meel on tõdeda, et olime õigel teel, Mustvee linn tegi viie aasta jooksul meeletu arenguhüppe ning sai võimaluse väärikalt osaleda haldusreformis. Tulemusena nägime just Mustvee valla sündi ning uue omavalitsuse keskuseks on Mustvee linn.
Olen selle üle uhke, et kohalikest elanikest koosneva meeskonnaga arendasime Mustvee linna, ning näen iga päev, et kohalik rahvas hindab seda kõrgelt. Külastage Mustvee linna ja te ise näete, kuhu need investeeringud on läinud, need on käega katsutavad. Oleks aga kõik halvasti, siis vaevalt üle Eesti tuntud Avinurme vald oleks nõus olnud ühinema Mustvee linnaga ning loovutama talle nii valla nime kui ka keskuse asukoha Mustvee linnas.
On öeldud, et te olete olnud tegelik Jõhvi uue võimu aegne ideede generaator. Jõhvis on sel ajal olnud mitmeid algatusi (linnaks saamise teema tõstatamine; jõulurahu väljakuulutamine; keskväljakul jalgpalli vaatamine, milleks ostis vald eraldi ülekandekaabli; vallalehe mahu ja ilmumissageduse muutmine; eelarvest suure osa vallavalitsusele otsustamiseks reservfondi arvamine; töötajatega massiline töölepingu lõpetamine jne). Millised neist on olnud konkreetselt teie ideed ja mida eriti neist esile tõstaksite?
Valla valitsemine on meeskonnatöö vallavanema juhtimisel. Minu ideed ja mõtted olid tõesti tihedalt seotud jõulurahu väljakuulutamisega, 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamise päeva tähistamise ja kontserdiga Mihkli kirikus, aga ka sellega, et kindral Tõnissoni ausammas valgustatakse ja hirve skulptuur taasvalgustatakse prožektoritega. 24. veebruaril vabariigi aastapäeva kontsert Mihkli kirikus, 14. veebruaril valentinipäeva tähistamine Jõhvi keskväljakul jne – need kõik on kindlasti ka minu ideed olnud.
Kas on olnud selle üheksa kuu jooksul mõned asjad, mida oleksite teinud teisiti, kui tegi vallavanemana Martin Repinski?
Eks seda otsustab rahvas, 2,5 aastat on ju veel järgmiste valimisteni ees.
Mis saab Jõhvile linna staatuse taotlemisest?
Tegeleme edasi. Tegemist on õiguslikult keerulise küsimusega.
Jõhvi on juba vallasisene linn, milleks on vaja talle linna staatust?
Sellepärast, et inimesed ei taha, et Jõhvist räägitakse kui vallast, nad tahavad, et ta oleks omavalitsusena linn. Nõustun nendega. Jõhvi vald on 90% linn. Teades, et Jõhvi ei ole mitte ainult Ida-Virumaa keskus, vaid ka üks neljast riigi regionaalkeskusest, siis on vallaks pidamine sisuliselt eksitav. Aga lõplikult on see küsimus volikogu pädevuses. Usun siiski, et suudan teha volikogu liikmetele selgeks, et linnana saame areneda kiiremini. Ajalooliselt ja emotsionaalselt on tähtis, et 1990. aastate alguses koos Eesti riigi iseseisvuse taastamisega sai ka Jõhvi taas iseseisvaks omavalitsuseks.
Miks toimus omavalitsusteemana rahvaküsitlus vaid linna punktides, samas kui Jõhvil on ka mitu suuremat linnavälist asulat (nt Kose, Tammiku)?
Viimastel valimistel oli näiteks ainult kolm valimisjaoskonda Jõhvi vallas ning ka need ainult Jõhvi linna piires. Aga mis puudutab küsitlust, siis oli ju ka elektrooniline küsitlus.
Kui palju mõjutasite teie Martin Repinskit, et ta enne vallavanema kohalt riigikogusse naasmist mitme töötajaga töölepingu lõpetas?
Töölepingud on omavalitsusjuhi ainupädevus.
Kas tunnistate, et selline töölepingute lõpetamine kauaaegsete töötajatega ilma arenguvestlusteta on vale?
Alati saab teha paremini või teistmoodi.
On toodud esile asjaolu, et inimesed, kellega tööleping on lõpetatud, on olnud kõik eestlased. Kas see on olnud juhuslik või teadlik kokkusattumus?
Rahvustunnuse alusel inimeste vallandamine on seadusevastane.
Jõhvis toodi töölepingute lõpetamisel põhjuseks see, et need inimesed olid liiga kaua oma töökohal olnud ja nad olid sattunud mugavustsooni. Jõhvi naaberlinnas Kohtla-Järvel on keskerakondlased aastaid oma inimesi sobivatele kohtadele paigutanud ja nad on seal kaua töötanud. Kas soovitate oma erakonnakaaslastel ka Kohtla-Järvel alluvate seas töövärskenduspuhastust teha?
Hinnanguid võib olla igasuguseid. Inimesed ikka liiguvad, kes vanuse tõttu, kes uuele töökohale. Kaadrivoolavust Jõhvile vaja ei ole.
Miks läks finantsjuhi asetäitjaga nii, et alguses temaga tööleping lõpetati ja pärast võeti ta käsunduslepinguga aastaaruannet lõpetama?
Finantsteenistus on vallavanema valitsemise valdkond ning oskan vaid arvata, et tegemist oli finantsjuhi nutika ettepanekuga.
Milliseid uusi töökohti on kavas luua?
Linn areneb, tulevad uued asutused, uued kohad ka omavalitsuses. Siiski on vaja uusi töökohti eeskätt erasektorisse, neid võivad luua vaid investorid, kes on vaja Jõhvi tuua. Käin ise läbi rääkimas Eesti suurärimeestega ja jätkan seda ka edasipidi. Muide, ärimeestele on raske selgitada, kus see Jõhvi vald täpselt asub, neile ei tule kohe pähe, et me räägime ikka vanast Jõhvi linnast.
Kui pidasite silmas Jõhvi linnavalitsuse ametnike arvu, siis on ju praegu näha, et vallavalitsus on kolmeliikmeline. Nii et 2,5 aasta jooksul ei plaani siin muutusi.
Milline peab olema töötaja, kes praegusele valla juhtkonnale sobib?
Kvalifitseeritud. On loomulikult kohti, kus omavalitsuse juhtkond otsib oma eesmärkidele ja vaadetele sobivaid inimesi, nii on see üle Eesti. Kuid üldiselt inimese rahvus, sugu, poliitilised vaated jne ei tohi saada takistuseks ametisse kandideerimisel, kui on olemas kvalifikatsioon ja oskused.
Eelmine valla juht Martin Repinski tunnistas, et hoolimata sellest, et vabanenud kohtadele on konkursid välja kuulutatud, on osa neist juba kindlatele lojaalsetele inimestele mõeldud. Ta ei olnud aga nõus ütlema, millised kohad on juba oma inimestele broneeritud. Kas te olete nõus seda ütlema, et inimesed asjatult ei kandideeriks?
Ei oska kommenteerida, kuid nagu ütlesin, on loomulikult kohti, kus omavalitsuse juhtkond otsib, ka konkursside kaudu, oma eesmärkidele ja vaadetele sobivaid inimesi, nii on see üle Eesti.
Palju on räägitud ja seda on ka Martin Repinski tunnistanud, et kõik Jõhvi olulisemad asjad kooskõlastatakse volikogus enim kohti (seitse) omava valimisliidu Jõhvi – Meie Kodu liidri, kuid tervislikel põhjustel volikogu tööst loobunud Nikolai Ossipenkoga. Kui suureks hindate teie tema mõju ja millised on teie suhted Ossipenkoga?
Suhteliselt rahuldavad. Jõhvi – Meie Kodu võitis, nendel on kõige suurem fraktsioon – kolmandik volikogust. Seega juba matemaatiliselt mõjutavad nad otsuseid kõige rohkem. Olgem siin ikka ausad, lugupeetud ajakirjanikud. Või meil ei ole Eestis demokraatia?
Keskerakond sai volikogus vaid 3 kohta 21st. Praegu on keskerakondlased nii vallavanem kui ka volikogu esimees. Miks see on nii kujunenud?
Keskfraktsioon on Jõhvis praegu viieliikmeline (kaks liitusid fraktsiooniga valimisliidust – toim.). Eks see ole ebaproportsionaalne ning tingitud Jõhvi – Meie Kodu soovidest ja toetusest. Loomulikult on Keskerakond ja tema juhtkond olukorraga rahul. Mind õnnitles telefoni teel isiklikult erakonna esimees ja Eesti peaminister Jüri Ratas.
Teatavasti lükkas koalitsioon eelmisel suvel tagasi Reformierakonna soovi koalitsiooniga liituda ja ka enne neljapäeval toimunud vallavanema valimist käis Reformierakonna esindaja vallavõimudega läbirääkimistel. Miks te ei soovi Reformierakonna kaasamist koalitsiooni?
Jõhvi Reformierakonna esindajad on igati tublid volikogu liikmed, nende hulgas on nii endisi vallavanemaid kui ka riigikogu liikmeid. Koalitsiooni laienemine oleneb koalitsioonipartneritest. Eks Reformierakonnal ole ka omad soovid, praegu need ei klapi võimulolijate soovidega. Loodan siiski heale koostööle Reformierakonnaga, sest Jõhvit on vaja ehitada edasi. Samas juhin tähelepanu sellele, et osa Reformierakonna fraktsioonist on pidevalt toetanud koalitsiooni ettepanekuid (üks Reformierakonna fraktsiooni liige toetab koalitsiooni – toim.).
Inimesed on kurtnud, et neid on valla sotsiaalmeedialehel blokeeritud, kuna nad on vallavõimude suhtes kriitilisi kommentaare kirjutanud. Kas see vastab tõele ning kui jah, siis millised kommentaarid on lubatud?
Kriitika on Max Kauri ajal teretulnud. On loomulikult piirid, kuidas võib end väljendada avalikus ruumis. Max Kauri võib ning peabki kritiseerima.
Suurendati Jõhvi lehe mahtu ja ilmumissagedust. Kas see jääbki nii ja kui rahul olete lehe kvaliteediga?
Siin on veel palju tööd ära teha. Viitan ainult, et vallameedia ülesanne ei ole konkureerida ajakirjandusega. Eeskätt on vaja viia meie venekeelne elanikkond kurssi Eesti eluolu detailidesse puutuvate asjadega, kommertsmeedia ehk ei suuda siin nišši täita.
Martin Repinskist jäi maha palju "sabasid". Opositsioon on süüdistanud teda valla krediitkaardi kuritarvitamises, on selgunud, et ootamatult palju on kasutatud valla kütusekaarti ja korraga on tangitud rohkem, kui valla tööautosse mahub. Repinski on öelnud meedias, et tema seda enam kommenteerima ei pea, et selleks on uus vallavanem. Kuidas seda kommenteerite?
Eks seda virisemist on alati palju. Üks Eesti kogenuim omavalitseja, Tartu vallavanem taheti bensiini tankimise pärast isegi kinni panna, õnneks kõrged kohtud leidsid, et tegemist on jamaga. Ärgem tegelegem jamaga, mõelgem hoopis, kuidas Jõhvit arendada.
Mis puudutab mind isiklikult, siis loobun vallavanemale ettenähtud pangakaardi kasutamisest ning isiklikud sõidud, näiteks Mustveesse või Tallinna, teen oma autoga. Samuti loobun linna antavast sülearvutist ja mobiiltelefonist, kasutan oma isiklikku mobiiltelefoni ning telefoninumbrit. Samuti ei tuula ma valla raha eest mööda maailma ringi. Võtke seda kui protesti madalate kirgede vastu.
Jätate soliidse mulje, kuid teie alluvad on teid iseloomustanud kui kergesti ärrituvat inimest, kes väljendab ennast väga reljeefselt. Kas see ärritab teid ennast ka, et te kergesti ärritute?
Tõesti, kui näen mõnikord rumalust või laiskust ametniku poolt, kes saab palka Jõhvi maksumaksjate käest, siis võin vahel kõva häälega juhtida tähelepanu asjale ning meelde tuletada, et inimesed ootavad meilt reaalseid tulemusi ja tegelikku arengut.
Max Kaur Autor: Erakogu
Toimetaja: Indrek Kuus