Parempoolne riigipea pakkus 10.-11. novembriks kavandatud rahvahääletusele välja ühtekokku kümme küsimust, muu hulgas tuleks hääletajatel vastata, kas uus põhiseadus peaks asendama 1997. aastal vastu võetud konstitutsiooni.

Veel küsitakse valijailt, kas põhiseaduse preambulis peaks viitama Poola kristlikule pärandile.

Poola ühines NATO-ga 1999. ja EL-iga 2004. aastal.

Tulemus ei ole parlamendile siduv, sest põhiseaduse muutmine eeldab parlamendi alamkojas kahekolmandikulist häälteenamust.

Hääletajailt küsitakse, kas presidendile või parlamendile peaks rohkem volitusi andma ning kas peaks säilitama praeguse proportsionaalse valimissüsteemi.

Referendumiga soovitakse anda põhiseaduslik kaitse ka praktilisematele küsimustele, nagu pensioniiga, peretoetused ning Poola põllumajandus ja toidujulgeolek.

2015. aastal võimule tulnud paremerakond Seadus ja Õiglus (Pis) suhtub väga kriitiliselt praegusesse konstitutsiooni, mille panid kokku vasakpoolsed ja liberaalid.

Kuid PiS ja selle mõjuvõimas liider Jaroslaw Kaczynski, kelles nähakse Poola de facto juhti, ei ole Duda ettepanekule veel oma heakskiitu andnud.

Sõltub senatist, kas jätkata Duda referendumiettepaneku menetlemist.

Ülemkoda võib teemat arutada järgmisel nädalal.