Poola ülemkohtu eesistuja ilmus valitsuse kiuste tööle ({{commentsTotal}})

{{1530688980000 | amCalendar}}
Poola ülemkohtu eesistuja Małgorzata Gersdorf.
Poola ülemkohtu eesistuja Małgorzata Gersdorf. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Poola ülemkohtu eesistuja Małgorzata Gersdorf saabus kolmapäeval tööle hoolimata sellest, et valitsuse poolt ellu kutsutud ja rohkelt kriitikat pälvinud justiitsreformi osaks oleva seaduse kohaselt oleks ta pidanud samal päeval hoopis pensionile minema.

Kohtunik Gersdorf on ka varem teatanud, et kavatseb ametis jätkata, vahendasid Politico ja Reuters.

"Minu siinviibimine ei seisne poliitikas, ma olen siin selleks, et kaitsta õigusriiki," teatas ta kolmapäeval Varssavis kohtuhoone ukse juures. Ülemkohtu juurde oli samal ajal kogunenud hulgaliselt meeleavaldajaid ja opositsioonipoliitikuid, kes protestisid valitsuspartei Õigus ja Õiglus (PiS) poolt algatatud justiitsreformi vastu.

Gersdorf on rõhutanud, et reformi osaks olev seadus, millega sunnitakse suur osa ülemkohtunikest pensionile minema, on põhiseadusevastane ning seda ei tohi tema hinnangul rakendada. Valitsuse kriitikud on rõhutanud, et reformi näol on tegu võimupartei sooviga kohtusüsteem oma kontrollile allustada. Lisaks Gersdorfile on pensionileminekust keeldunud ka mitmed teised Poola kohtunikud.

Seaduse kohaselt pidi kolmandik ülemkohtunikest kolmapäeval pensionile minema ning erandeid selles küsimuses oleks saanud teha vaid võimupartei ridadest pärit president Andrzej Duda.

Presidendi kantselei jõudis teisipäeval aga teatada, et ülemkohtunik Gersdorf paneb kolmapäeval ameti maha ning uueks ülemkohtu eesistujaks on hoopis Józef Iwulski.

Morawiecki Euroopa Parlamendis: liikmesriigil on õigus oma kohtusüsteemi korraldada

Kolmapäeval Euroopa Parlamendis kõne pidanud Poola peaminister Mateusz Morawiecki aga rõhutas, et igal liikmesriigil on õigus korraldada kohtusüsteemi oma traditsioonidest lähtuvalt.

Justiitsreformi kaitseks sõna võtnud valitsusjuht nimetas reformi motiiviks soovi "vabaneda postkommunistlikust ikkest". Populismis süüdistas ta omakorda hoopis Brüsselit.

Bloomberg aga kirjutab, et see kuivõrd palju on Euroopas Poola kohtureformi vastaseid, tuli välja ka kolmapäeval Morawiecki kõne ajal.

Samal ajal aga jätkuvad Poolas, eelkõige Varssavis reformi vastased meeleavaldused, millega on aktiivselt liitunud ka näiteks ekspresident Lech Walesa. Hiljuti avaldasid Walesa ja teised ekspresidendid koos mitmete teiste poliitikute avaliku elu tegelastega pöördumise, milles astuti praeguse võimupartei justiitsreformi vastu.

Euroopa Komisjon käivitas esmaspäeval Poola justiitsreformi asjus menetluse

Euroopa Komisjon algatas esmaspäeval rikkumismenetluse saates Poolale märgukirja Poola ülemkohtu seaduse kohta.

"3. juulil võidakse sundida rohkem kui kolmandik Poola ülemkohtunikest (27 kohtunikku 72st) pensionile minema, kuna uue Poola ülemkohtu seadusega alandatakse ülemkohtunike pensionilemineku iga 70 aastalt 65-le. Selle meetme tulemusena peaks pensionile minema ka ülemkohtu esimene esimees, kelle kuueaastane ametiaeg lõppeks seega enneaegselt. Seaduse kohaselt antakse praegustele kohtunikele võimalus taotleda, et Poola Vabariigi president nende ametiaega pikendaks. Pikendamine on võimalik kolmeks aastaks ja seda saab ühe korra uuendada. Presidendi otsuse jaoks ei ole kehtestatud tingimusi ja seda ei ole võimalik kohtulikult läbi vaadata," seisis Euroopa Komisjoni pressiteates.

Komisjoni hinnangul õõnestavad need meetmed kohtute sõltumatuse, sealhulgas kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet ja seetõttu ei täida Poola oma kohustusi kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikega 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47.

"Kuigi Poola ülemkohtu seadust on juba käsitletud komisjoni ja Poola õigusriigialase dialoogi käigus, ei ole see protsess andnud rahuldavaid tulemusi. Komisjoni hinnangul ei ole nõue konsulteerida Poola kohtute nõukoguga tulemuslik kaitsemeede, nagu väidavad Poola ametivõimud. Poola kohtute nõukogu arvamus ei ole siduv ja põhineb ebamäärastel kriteeriumidel. Lisaks sellele koosneb Poola kohtunike nõukogu 8. detsembri 2017. aasta reformi tulemusena nüüd Poola parlamendi nimetatud kohtunikest, mis ei ole kooskõlas Euroopa nõuetega kohtute sõltumatusele," märkis Komisjon.

"Võttes arvesse õigusriigi dialoogi käigus tehtud ebapiisavaid edusamme ja ülemkohtu kohtunike uue pensionilemineku korra peatset rakendamist, otsustas Komisjon algatada kiiresti rikkumismenetluse. Poola valitsusel on aega üks kuu, et komisjoni märgukirjale vastata. Samal ajal on komisjon valmis jätkama Poolaga käimasolevat õigusriigialast dialoogi, mis on Komisjoni eelistatud meetod Poola õigusriigile avalduva süsteemse ohu kõrvaldamiseks," lisati teates

Poola valitsus on aga seni keeldunud taganemast, kinnitades, et muutused on vajalikud võitlemaks korruptsiooniga ja uuendamaks kommunismiaegset kohtusüsteemi.

Komisjoni otsus ei pruugi kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid

Euroopa Komisjon käivitas eelmise aasta detsembris õigusriigialaseid rikkumisi käsitleva Euroopa Liidu lepingu 7. artikli, mille tulemusena võivad Poolat ees oodata sanktsioonid, sest Poolas viimase kahe aasta jooksul vastu võetud 13 seadust on Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnul loonud olukorra, kus valitsus "saab süstemaatiliselt sekkuda kohtuorganite koosseisu, võimu, juhtimisse ja toimimisse".

Brüsseli sammu näol on aga igal juhul tegu pretsedenditu otsusega, sest Komisjon ei ole seda artiklit kunagi varem rakendanud, ning teoreetiliselt võib Poola valitsus jääda ilma oma hääleõigusest.

Samas ei tähenda 7. artikli kasutamine ilmtingimata seda, et näiteks Varssavi hääleõigust piirama hakatakse.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.

Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning mitu liikmesriiki on juba varem kinnitanud, et neil pole kavas Poola karistamist toetada.

Näiteks ajaleht Financial Times kirjutas hiljuti, et suursaadikute mitteametlikul hääletusel toetas Poola suhtes järgmise sammu astumist 14 liikmesriiki - eelkõige oli tegu vanemate liikmesriikidega, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Beneluxi riigid.

Vastu hääletasid Poola Visegradi liitlased - Ungari, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia - ning Horvaatia.

Kui Visegradi riikide vastuhääletamine oli ette aimatav, siis hoopiski olulisem on see, kuivõrd suur hulk riike jättis hääletamata ehk jäi erapooletuks. Need riigid olid Austria, Rumeenia, Itaalia, Leedu, Malta, Eesti, Sloveenia, Ühendkuningriik ja Bulgaaria. Viimane on kusjuures hetkel veel eesistujariigiks ning Austria on järgmine eesistuja.

Käesoleva aasta märtsis Vilniuses kohtunud Balti riikide peaministrid ei toeta Euroopa Liidu sanktsioone Poola vastu seoses kohtureformiga.

Väljaanne Politico aga kirjutas varem juunis oma allikatele viidates, et Poola karistamise teema on tekitanud lõhe ka Euroopa Komisjoni sees.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: