Soome ostab ligi 10 miljardi euro eest uusi hävitajaid ({{commentsTotal}})

Soome valmistub ostma ligi kümne miljardi euro väärtuses uusi hävituslennukeid. Asjatundjate sõnul on lisaks lennuki omadustele tähtis ka mõju julgeoleku- ja kaitsepoliitikale ning Soome rahvusvahelistele suhetele.

Soome plaanib osta 64 hävitajat ja on palunud pakkumist viielt tootjalt. Eelmisel hankel 1990-ndate alguses, kui osteti praegu kasutusel olevad Hornetid, olid valikus ka Venemaa lennukid. Olid ju Soomes sinnamaani kasutusel Rootsi hävitajate kõrval ka Nõukogude Liidus valmistatud MiG-id. Seekord Venemaalt lennukite ostmist ei kaaluta. Pakkumist on küsitud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Rootsi tootjatelt.

USA president Donald Trump ütles eelmisel suvel kindlas kõneviisis, et Soome ostab Ühendriikidelt suure hulga Boeingi Super-Hornet hävitajaid, aga tegelikult on pakkumist palutud veel teiseltki USA tootjalt Lockheed Martinililt. Osa asjatundjate sõnul peakski sõelale jääma Lockheed Martini F-35 ja rootslaste SAABi Gripen, kuna need on praegu kõige moodsamad. Uued lennukid ostetakse ju kolmekümneks aastaks.

Lisaks hävitaja enda omadustele on oluline ka see, kui paljud riigid veel samasuguseid lennukeid ostavad. Kui ostjaid on rohkesti, tagab see kindlustunde, et tootja jätkab mudeli parandamist ja täiustamist. Ühtlasi peaks suurema hulga tootmine vähendama lennuki hinda. Soome pole Euroopas ainus, kellel praegu suured lennukhanked käsil. Taani ja Norra langetasid hiljuti otsuse Lockheed Martini F-35 kasuks, lennukiostu plaanivad ka Saksamaa, Belgia, Šveits.

Soome kaitseväe juhtkond on rõhutanud eelkõige lennukite sõjalist võimekust. Kaitseministeerium hindab aga ka ostu mõju julgeoleku- ja kaitsepoliitikale ning Soome rahvusvahelistele suhetele. Selge on see, et tiheneb koostöö selle riigiga, kelle lennukid valitakse. Tõenäoline on valik kahe tähtsa sõjalise koostöö partneri USA ja Rootsi vahel.

Eelmine kord, kui otsustati USA Hornetite kasuks, tähendas see tollase kaitseministri Elisabeth Rehni sõnul kindlat sõnumit, et Soome kuulub Lääneriikide hulka ning ühtlasi lähenemist NATO-le.

Just sel nädalal hoiatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu taas Rootsit ja Soomet koostöö eest NATO-ga. Kaitseminister Jussi Niinistö ütles seepeale, et sarnaseid hoiatusi on varemgi tehtud ja tavaliselt püütakse vaenulikest välisriikidest rääkides juhtida tähelepanu kõrvale Vene kodumaistelt teemadelt, seekord ilmselt pensionireformilt. Soome õhujõudude endise juhi Lauri Puraneni sõnul on kõik praegu kaalumisel olevad lennukid niikuinii võimelised koostööks NATO-ga.

Järgmisel aastal peaks olema selge, kelle pakkumisega edasi minnakse, lõpliku otsuse hävitajate ostuks teeb Soome 2021. aastal.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: