Vaevalt poolteist kuud tagasi ärritas sotside nüüdne ministrikandidaat Rene Tammist taastuvenergia koja juhina Eesti Energiat oma ettpanekuga, et Elektrilevi tuleks Eesti Energiast eraldada ja liita hoopis Eleringiga, kuna see liigutus aitaks alandada võrgutariifi. Vaatamata sellele, et vahetult enne seda avaldust oli põhivõrguettevõtte Elering juht Taavi Veskimägi öelnud risti vastupidist: Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast tooks kaasa hoopis võrgutasu tõusu elektritarbija jaoks.

Võrguteenuse tariifile teeb järelevalvet konkurentsiamet, ent arusaadavalt võitlevad mõlemad mehed oma huvide eest. Tammisti huvi taastuvenergeetika eest seisjana on nõrgendada põlevkivist elektrit tootva Eesti Energia positsiooni.

Eesti Energia nähvas oma vastulauses Tammistile, et too võiks keskenduda pigem taastuvenergia arendamisele, "millega tema juhitav organisatsioon enda nime järgi tegelema peaks, aga kus pole viimastel aastatel paraku erilist edu saavutatud".

Ettevõtlusministriks saades tuleb Tammistil hakata lahendama ka energeetikaküsimusi ning siis peab ta ühe laua taha mahtuma nii Eleringi, Elektrilevi kui Eesti Energia juhtidega. Viimane, mida Jüri Ratase valitsus vajab, on veel üks minister, kelle tegemisi saadavad pidevad süüdistused oma huvide eest seismises ja kallutatuses otsuste tegemisel.

Millised siis on Tammisti huvid ja kas tema praegused osalused ja positsioonid võiksid hakata mõjutama tema otsuseid ministrina?

Sellist otsest ettevõtlusega kaasnevat konflikti kui suhtekorralduslobistist regionaalministriks hakanud Janek Mäggil (KE) Tammistil olevat ei paista. Tal on küll osalused mõnes ettevõttes.

Maksuvõlgadega maadlev pereettevõte

2011. aastal asutas Tammist koos teise sotsi Randel Läntsiga väikese konsultatsiooniettevõtte Solon Consultancy OÜ, mis tegevusala järgi peaks pakkuma finantsnõustamist, ent eelmisel aastal tuli lõviosa käibest siiski kinnisvara väljaüürimisest. Tammist on väikeettevõtte ainuomanik ja kasusaaja. Möödunud aastal tegi ettevõte tagasihoidliku ligi 10 000-eurose käibe, millega kaasnes 2155-eurone kasum. Aastaga on kukkumine olnud suur nii käibes kui kasumis: aasta varem ületas käive 60 000 eurot ning kasum küündis pea 30 000 euroni.

Samuti on Tammistil 21,3-protsendiline osalus nüüdseks pereettevõtteks kujunenud AS-is Valumehaanika, mis tegeleb Tartus metallivaluga, nagu nimigi ütleb, eksportides oma toodangu peatäielikult Soome, pisut ka Lätti. Nelja osanikuga ettevõtte omanikeringi kuulub muuhulgas Tammisti kaksikõde Ave. Samuti kuulub Tammist koos oma õdedega ettevõtte nõukokku.

Juba 60ndatest aastatest tegutsenud tehase käekäik pole viimastel aastatel kuigi hea olnud: kahjum kuhjus möödunud aastal järsult, samuti on aasta-aastalt vähenenud töötajate arv ja kimbutanud suur maksuvõlg riigi ees. Kui veel 2015. aastal oli ettevõttes tööl 60 inimest ja käive ulatus 1,13 miljoni euroni, jäädes siiski 15 000 euroga miinusesse, siis nüüdseks on tööl vaid 24 inimest ja kahjum küündis mullu juba üle 137 000 euro. Käibes suurt langust pole olnud, see oli mullu 981 000 eurot. Praegu on ettevõttel üleval 6770-eurone ajatatud maksuvõlg riigi ees, ent see seis on tunduvalt parem kui möödunud aasta augustis: siis oli ettevõte riigile võlgu veel ligi 36 000 eurot.

Moraalse konflikti oht

Ennekõike on Tammist aga energeetikaekspert. Tal on juba pikemat aega käsil Londoni ülikooli kolledžis doktoritöö kirjutamine Euroopa Liidu energiapoliitikast. Aastatel 2007–2009 oli ta ka Eesti Energia nõukogu liige, kelle tegemiste üheks suuremaks kriitikuks ta hiljem saanud on.

Lobitööd taastuvenergia koja juhina on ta teinud nüüdseks üle seitsme aasta, alates koja asutamisest, ning oma töös on olnud ta silmatorkavalt aktiivne ja sõnakas, seistes oma valdkonna eest ja rünnates Eesti Energiat iga kandi pealt.

Kuivõrd aga taastuvenergia koja näol on tegemist mittetulundusühinguga, ei tähenda see isiklikku materiaalset kasusaamist - inimene võib ikka töötada alul ühes valdkonnas palgatöötajana ja minna siis teise valdkonda palka saama.

Sellegipoolest mõjutavad senise töö käigus kujunenud suhted, veendumused ja väljaöeldud seisukohad kahtlemata ka tema ministritööd, põhjustades vast mitte huvide konflikti, küll aga tõenäoliselt ebamugavust ja võimalusi, et teda üksnes ühe poole huvide eest edasiseismises süüdistama hakatakse. On ju Eesti Energia ikkagi riigifirma, seega päris vastu töötama oleks Tammistil kohatu hakata. Küll aga saab Tammist jätkata tööd põlevkivi ressursitasude tõstmiseks, millega senine sotsist minister Urve Palo algust tegi.

Teisest küljest aga tähendabki poliitikuks olemine poliitiliste valikute tegemist. Nõnda võivad sotsid taastuvenergeetika eest seismise oma valimisprogrammi sisse kirjutada ja seda täiesti legaalselt ellu viia, ilma et peaks otseselt kartma süüdistusi ühe osapoole huvide eest seismises, seda enam, et taastuva ressursi kasutamine energeetikas on täiesti loogiline stsenaarium, mida mööda Eesti aasta-aastalt üha kindlamini valitsuse tasandil oma sammu on seadnud.

Sõda põlevkivile

Millised siis on Tammisti väljaütlemised, lisaks juba mainitud Eesti Energiat ärritanud ettevõtte tükeldamise ja jagamise teemal olnud?

Ta on näinud puitu potentsiaalika energiaallikana ja taastuvenergias lahendust Vene gaasile - sedasi on lahendanud energiavarustuse küsimuse Rootsi -, ent puidu masspõletamist Eesti Energia kateldes nimetab ta riiklikuks rohepesuks, mis on sellises mahus hullumeelsus ja on seetõttu kergitanud juba ka puidu toormehinda.

Samuti on ta leidnud, et Eestis on tuuleenergia arendamine stagnatsioonis ning Eesti Energia tütarfirma, taastuvenergiat tootev Enefit Green võiks Soome asemel hoopis Eesti tuuleparkidesse investeerida. Kuid veelgi parem, kui Eesti Energia üldse tuuleäriga ei tegeleks, kuna see raiskab maksumaksja raha ja diskrimineerib teisi turuosalisi. Sellele rünnakule vastas Enefit Greeni juht Aavo Kärmas, et hoopis taastuvenergia koda pidurdab taastuvenergia arengut.

Ta on kuulutanud sõja põlevkivile põhjusel, et  eestlased on inimese kohta suurimad kliimasoojenemist põhjustavate süsikuheitmete õhkupaiskajad EL-is ja küsib, miks annab riik abi nii kahjulikule majandusharule, pakkudes alternatiiviks eeskätt tuuleenergiat.

Samuti on ta rõhutanud, kui tähtis on riigi sihikindel poliitika taastuvenergia eelisarendamisel, riikide poolt tehtav loamenetlus ja rajatav võrguühendus.

Taastuvenergia toetusskeemi ümber on Tammist viimastel aastatel näinud toimumas poliitilist ažiotaaži, nii et taastuvenergia arendamine on tema hinnangul olnud pidevates poliitilistes tõmblustuultes. Ehkki sotsid on kogu selle aja, millest Tammist räägib, olnud valitsuses, näeb ta küllap võimalust ministrina näidata üles igatsetud poliitilist tahet ja uks kinni tõmmata.

Igatahes on tal Eesti Energiaga suusad risti. Kõige parem positsioon ettevõtluse eest vastutava ministri ametisse astumisel see ei ole. Võimalik on, et Tammist üritab end energeetikateemadest lihtsalt taandada või eemale hoida - valdkondlik põhiraskus langeb ju niikuinii pigem majandusministrile.