Venemaa välispoliitikas on oluline roll avalikul sõjalisel missioonil Süürias ning samuti sõjalisel tegevusel Donbassis, kuigi viimast Moskva ametlikult ei tunnista.

2018. aasta juulis läbi viidud Levada arvamusküsitluse kohaselt toetab Putini välispoliitikat praegu 16 protsenti venemaalastest. Kaks aastat tagasi oli see näitaja 22 protsenti.

Levada keskuse sotsioloog Deniss Volkov kommenteeris, et avaliku toetuse langus on seotud sellega, et paljud inimesed on väsinud Venemaa suurest seotusest välisriikides.

"Paljudes viimasel ajal tehtud arvamusküsitlustes ütlevad inimesed, et aitab kõikide teiste aitamisest, me peame ka endid aitama," nentis Volkov RBK intervjuus.

Carnegie Moskva keskuse analüütik Andrei Kolesnikov märkis omakorda, et venemaalaste haoks on esikohale tõusnud siseriiklikud küsimused ja seda eelkõige seoses valitsuse plaaniga pensionile mineku vanust tõsta.

"Inimesed on otsustanud, et sõjalised operatsioonid ei ole nii tähtsad ning rohkem raha tuleb kulutada kodustele asjadele," sõnas ta.

Kui samas uuringus inimestelt küsiti, mis neile Putini juures kõige vähem meeldib, olid peamisteks vastusteks tema seotus suure äriga, seosed korruptsiooniga ning tema eemaldumine tavaliste venemaalaste muredest.

Samas tuli arvamusküsitlusest välja, et Putini üldine toetus jätkab kasvamist, kuigi teise hiljutise uuringu kohaselt on usaldus presidendi vastu langenud 50 protsendist madalamale.