USA kehtestas Venemaale Skripalide mürgitamise eest uued sanktsioonid
USA kehtestas kolmapäeval Venemaale järjekordsed sanktsioonid - seekord seoses närvimürgi kasutamisega Suurbritannias ehk nn Skripalide juhtumiga.
"Venemaa valitsus on kasutanud keemia- ja bioloogilisi relvi rikkudes rahvusvahelist seadust," ütles USA välisministeeriumi eestkõneleja Heather Nauert.
The State Department just announced that the U.S. has determined Russia violated the Chemical and Biological Weapons Control and Warfare Elimination Act by poisoning former Russian spy & his daughter. Sanctions will go into effect later this month. pic.twitter.com/ektEkEi8mZ
— Kaitlan Collins (@kaitlancollins) August 8, 2018
Nauerti sõnul on tegemist vastusega "närvimürgi Novitšok kasutamisele Suurbritannia kodaniku Sergei Skripali ja tema tütre Julia tapmiskatses".
Esialgu pole sanktsioonide üksikasju avaldatud.
Ajaleht Washington Post kirjutas siiski, et ühe USA välisministeeriumi ametniku hinnangul võib uutel sanktsioonidel olla märkimisväärne mõju Ühendriikide ja Venemaa vahelisele kaubandusele.
Veelgi kõvemad meetmed võivad USA meedia andmetel järgneda 90 päeva jooksul, kui Venemaa selle aja jooksul ei anna lubadust lõpetada keemiarelvade kasutamine. Ühtlasi peab Venemaa lubama kontrolli keemiarelvade hävitamise kindluse saavutamiseks.
Meedia andmetel võidakse vastasel korral peatada riikide vahel kogu kaubavahetus, katkestada kõik diplomaatilised suhted ja keelata Venemaa lennuettevõtete lennukitel Ühendriikides maanduda.
Suurbritannia palus äsja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) appi uurima arvatavalt närvimürgiga Novitšok kokku puutunud Briti naise surma. Organisatsiooni teatel saadi esmaspäeval Suurbritannialt palve pikendada tehnilist abi mürgitusjuhtumi uurimiseks.
"Vastuseks sellele palvele saadab OPCW tehnilise abi meeskonna jätkuvisiidile ja uusi proove koguma," öeldi avalduses.
London palus OPCW-l juulis saata tehnikute meeskond, kes määraks sõltumatult kindlaks aine, mille tulemusena suri Lõuna-Inglismaal Amesburys üks ja haigestus tõsiselt teine inimene.
44-aastane kolme lapse ema Dawn Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Charlie Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.
Rowley ja Sturgess haigestusid 30. juunil Amnesbury külas Novitšokiga kokku puutudes. Sama närvimürki kasutati märtsis endise Briti-Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu.
Politsei käsitleb Sturgessi surma tapmisena ning seostab seda Skripalide juhtumiga, mille taga arvatakse olevat Venemaa.
USA sanktsioonid lähtuvad 1991. aasta seadusest
USA uued sanktsioonid lähtuvad 1991. aastal vastu võetud keemia-ja biorelvade leviku vastasest seadusest (Chemical and Biological Weapons and Warfare Elimination Act) ning neid rakendatakse kahes etapis, vahendavad Vox, Hill ja NBC.
Esimene etapp seisneb eelkõige olemasolevate piirangute täiendamises, näiteks meetmed, mis takistavad Venemaa relvamüüki. See tähendab, et Venemaal jääb saamata miljoneid eksporditulu, kuid märkimisväärselt ei tohiks see osa Moskvat heidutada.
Teine faas võib aga osutuda Moskva jaoks palju kahjulikumaks. Need sanktsioonid võivad viia diplomaatiliste suhete kärpimiseni, peatada Venemaa riikliku lennufirma Aeroflot lennud USA-sse ning peatada sisuliselt kogu vastastikune eksport ja import.
Erandid puudutaksid peamiselt kosmoselendude alast koostööd ja Vene firmasid, mis on osad mingitest USA ettevõtetest.
Samm järgneb kongressi poolt avaldatud survele
Tegemist on esimeste Skripalide rünnakuga seotud sanktsioonidega USA poolt. Varem on Washington saatnud sellega seoses välja kümneid Vene diplomaate.
22. augustist käivituvad sanktsioonid järgnevad kongressi kriitikale, mis puudutas president Trumpi ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini kohtumist Helsingis, ning seega ei saa välistada, et sanktsioonideteate näol on tegu osaga administratsiooni soovist näidata, et Venemaa suunalt tulenevat ohtu võetakse tõsiselt.
Ka Skripalide juhtumi asjus sanktsioonide rakendamist on kongress Trumpi administratsioonilt juba pikemat aega nõudnud ning kolmapäevane samm tehti tegelikult kuu aega pärast kongressi seatud tähtaja lõppu.
Näiteks esindajatekoja välisasjade komitee vabariiklasest juht Ed Royce saatis sellel teemal kirja otse president Trumpile.
"On äärmiselt kriitilise tähtsusega olla kooskõlas 1991. aasta bio- ja keemiarelvade seadusega näitamaks Putinile, et me oleme tõsiselt astumas vastu tema surmavale tegevusele ja tema jätkuvatele rünnakutele meie demokraatia vastu," märkis Royce kirjas.
Seega käesoleval suvel hakati USA kongressis ette valmistama mitmeid eelnõusid, millega soovitakse sanktsioone Venemaa vastu veelgi karmistada. Mõnede analüütikute arvates ongi kolmapäevase teate näol tegu administratsiooni sooviga initsiatiiv selles küsimuses kongressilt endale võtta.
Briti peaminister tervitas USA otsust Moskvale sanktsioonid kehtestada
Briti peaminister Theresa May tervitas neljapäeval USA otsust kehtestada Venemaale sanktsioonid seoses närvimürgi kasutamisega endise topeltagendi vastu Inglismaa Salisbury linnas.
May Downing Streeti büroo avalduse kohaselt saadab see Venemaale "ühemõttelise sõnumi, et selle provokatiivne, hoolimatu käitumine ei jää vastuseta".
Suurbritannia süüdistas Venemaad märtsis aset leidnud rünnakus peagi pärast selle toimumist. Seoses sellega saatsid lääneriigid, teiste seas USA välja hulga Vene diplomaate. Moskva vastas peegelmeetmetega.
Kreml nimetas USA närvimürgiga seotud sanktsioone vastuvõetamatuteks
Moskva nimetas neljapäeval USA kehtestatud närvimürgi kasutamisega seotud sanktsioone vastuvõetamatuteks, ent tõdes, et Venemaa loodab jätkuvalt Washingtoniga konstruktiivsete suhete loomisele.
"Peame kategooriliselt lubamatuteks uute piirangute, mida peame illegaalseks, sidumist Salisbury juhtumiga," ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele, viidates endise topeltagendi Sergei Skripali närvimürgiga ründamisele Suurbritannias.
"Moskva loodab jätkuvalt Washingtoniga konstruktiivseid suhteid luua," lisas Peskov. "Venemaa suhtub sellesse endiselt lootusrikkalt. President [Vladimir] Putin ütles seda paar nädalat tagasi Helsingis pressikonverentsil, sest need suhted on mitte ainult meie kahe rahva, vaid ka strateegilise stabiilsuse ja ülemaailmse julgeoleku huvides."
Putin on Peskovi sõnul korduvalt näidanud oma konstruktiivset suhtumist ja valmisolekut otsida võimalusi keeruliste olukordade lahendamiseks.
Ta nimetas Ühendriike ennustamatuks osalejaks rahvusvahelistes suhetes. "Kui te küsite meie käest, kas Washington võib praegu konkreetseid samme astuda, siis me ütleksime ilmselt, et Washingtonilt võib praegu kõike oodata."
Kreml: Venemaa terrorismi toetajaks pidamine ei ole tervemõistuslik
USA senaatorite ettepanek Venemaa liigitamiseks terrorismi toetavaks riigiks on vastuolus terve mõistusega, lisas Peskov.
"Saan vaid esitada retoorilise küsimuse: nüüd kui me näeme järelejäänud terrorirühmitusi Süürias ja meil on ideaalne ettekujutus sellest, kes neid toetab, peaksime küsima teistelt riikidelt, kes on tõelised terrorismi toetajad," sõnas Peskov ajakirjanikele.
Tema sõnul on eri riikide parlamentides "ohtralt tulipäid". "Objektiivselt rääkides, need pead teevad mõnikord emotsionaalseid avaldusi, mis lähevad vastuollu terve mõistusega."
Peskovi sõnul jälgib Venemaa neid avaldusi alati tähelepanelikult ja püüab mõista, kas neil on midagi pistmist konkreetse riigi ametliku positsiooniga.
Kuus USA vabariiklasest ja demokraadist senaatorit esitasid eelmisel nädalal kongressile uue sanktsioonidepaketi, mis on muu hulgas suunatud Venemaa oligarhidele, tipp-poliitikutele, riigivõlale ja häkkeritele. Lisaks tahavad senaatorid teada, kas Venemaa täidab USA seaduse alusel terrorismi riikliku toetaja kriteeriumid.
Diplomaat: USA sanktsioonid on absurdsed
Venemaa aseesindaja ÜRO-s Dmitri Poljanski nimetas USA uut santsioonidepaketti absuditeatriks ja riiki ennast Ameerika Ühendsanktsioonideks.
"Absurditeater jätkub. Ei ole mitte mingisuguseid tõendeid, asitõendeid, loogikat ega süüstuse presumptsiooni - on vaid "highly likely". Kehtib vaid üks reegel: süüdistada kõiges Venemaad, kui absurdsed need süüdistused ka ei oleks," säutsus Poljanski Twitteris.
"Tervitagem siis Ameerika Ühendsanktsioone (inglise keeles - the United Sanctions of America)," lisas diplomaat.
Venemaa reageerib USA uutele sanktsioonidele vastumeetmetega
Venemaa töötab vastuseks USA uutele sanktsioonidele välja vastumeetmed, teatas Vene välisministeerium neljapäeval.
"Vene pool asub tööle vastumeetmete väljatöötamisega," ütles välisametkonna pressiesindaja Maria Zahharova ajakirjanikele.
Zahharova süüdistas Washingtoni Salisbury vahejuhtumi valimises "konstrueeritud ettekäändeks" sanktsioonidele.
Zahharova sõnul on Venemaale esitatud süüdistused Skripalide mürgitamises alusetud. "Tervet süüdistuspüramiidi ehitatakse õiguslike põhjendusteta, kuid meile räägitakse endiselt rahvusvahelisest õigusest ja õiguslike kohustuste austamisest," lisas ta.
Pressiesindaja ütles, et Ühendriigid esitavad sanktsioonide tühistamise tingimusena "teadlikult nõudmisi, mis on meile vastuvõetamatud". "Meid ähvardatakse sanktsioonisurve edasise eskaleerimisega ning USA on võtnud teadlikult suuna pingete edasisele suurendamisele kahepoolsetes suhetes, mis on nende jõupingutuste tõttu juba niigi peaaegu nulli viidud."
Rubla kukkus USA sanktsioonide tõttu kahe aasta madalaimale tasemele
Vene rubla kukkus neljapäeval dollari suhtes uute sanktsioonide tulemusena pea kahe aasta madalaimale tasemele.
Washingtoni neljapäeval kehtestatud sanktsioonid seoses närvimürgi kasutamisega Suurbritannias viisid rubla kukkumiseni 66,48 rublani dollarist, mis on madalaim tase alates 2016. aasta novembrist.
Ka euro suhtes kukkus rubla kurss järsult, kell 10:55 Eesti aja järgi maksis euro 76,73 rubla.
Meduza aga kirjutab, et sanktsiooniteate tulemusena kukkus Aerofloti aktsia Moskva börsil juba kaheksa protsenti.
USA uued sanktsioonid võivad mõjutada uraani importi Venemaalt
Venemaa sanktsioone karmistav USA eelnõu võib seada Rosatomi löögi alla, kuna suureneksid piirangud väherikastatud uraani impordile Venemaalt kuni 2031. aastani, kirjutab Kommersant.
See võib mõjutada riigile kuuluva tuumafirma jaoks võtmetähtsusega turgu. Rosatomi tütarfirma Tenex teenis enam kui 40 protsenti väherikastatud uraani ekspordikäibest 2017. aastal USA lepingutest. USA tuumajaamade omanikud on huvitatud Vene uraanist, kuna see on alternatiividest odavam.
Kossatšov sanktsioonidest: USA näitab end politseiriigina
USA näitab end politseiriigina, karistades Venemaad sanktsioonidega lintšikohtute tavade kohaselt, ütles Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juht Konstantin Kossatšov.
"Kui teave saab kinnitust ja sanktsioonid kehtestatakse väljakuulutatud mahus, tähendab see, et USA käitub taas kord politseiriigina, mis peksab kahtlusalusest tunnistusi välja ähvarduste ja piinamistega, lõpptulemusena aga karistab aga olematuid kuritegusid lintšikohtu tavade kohaselt," ütles Kossatšov Interfaxile teadete kohta, et USA kavatseb augusti lõpus kehtestada Venemaale vastuseks nõndanimetatud Salisbury juhtumi eest sanktsioonid.
Tema sõnutsi tekitab erilist muret, et antud juhul on tegemist mitte üksikute kongressi liikmete algatusega, vaid presidendiadministratsiooni ja välisministeeriumi teadliku tegevusega, mis ei saaks aset leida Donald Trumpi teadmata.
"Kahtlustan, et tegemist on lihtlabase kavatsusega toetada USA lähimat liitlast Euroopas, Suurbritanniat, ja suurendada taas kord Vene-vastase kampaania survet teistele NATO liikmetele, kes praegu Euroopa Liidu kaudu "kipuvad käest minema", näidates nõusolematust USA sanktsioonipoliitikaga Iraani suhtes," arvas senaator.
Kossatšovi arvates muud moodi seda "mitte millegagi põhjendatud, juurdluse tegeliku käigu taustast välja rebitud ja kahepoolsete suhete jaoks hävitavat algatust tõlgendada ei saa".
Lukjanov: USA uued sanktsioonid on majanduse õõnestamiseks
Nõndanimetatud Skripalide asjaga seoses Venemaale kehtestatud uued sanktsioonid on mõeldud majanduse põhjalaskmiseks, ütles Vene välis- ja kaitsepoliitika nõukogu presiidiumi esimees Fjodor Lukjanov.
Tema sõnul on tegemist ultimaatumiga, mis meenutab Iraagi stsenaariumi.
"Kõige järgi otsustades loodab administratsioon sanktsioone kolmekuuse viivitusega kehtestades sellega põhja lasta Vene majandust - selgelt ebameeldivate ootuste mõju on justkui Damoklese mõõgal alati tugevam, kui kohesel tegutsemisel, millega turud ja majandus kohanevad kiiresti," ütles Lukjanov neljapäeval Interfaxile.
Mõttekoja juhi arvates "toob asjaolude kooslus, millesse kuuluvad ultimatiivne nõue lasta ligi inspektorid ja sõnastus "massihävitusrelva kasutamine", paralleelina meelde Iraagi.
"Et nõudmine on vormistatud ultimaatumina, on tagatud, et Venemaa seda ei täida. Ultimaatumist loobuda USA aga ei saa (kaotaksid näo). Seetõttu on keerlema pandud arenguspiraal selgelt ohtlik," märkis Lukjanov.
Ta lausus, et valides sanktsioonide ajendiks Salisbury juhtumi, "püüab USA administratsioon asendada tema jaoks ebameeldivat põhjust - valimistesse sekkumist, mida korrutab kongress (jutt on juba ennetavalt 2018. aasta valimistest) - enda seisukohalt "neutraalsema" ja tema jaoks "soodsamaga".
Lukjanovi sõnutsi "arenevad Putini ja Trumpi kohtumise tulemused sama stsenaariumi kohaselt kui aasta tagasi - mida edukam näib jutuajamine, seda veenvamat "alibit" vajab Valge Maja, et tõestada kiindumuse puudumist Venemaa vastu".
"Mullu kehtestati suur sanktsioonipakett CAATSA, mis piiras järsult USA ja Venemaa vahel võimalikku. Tänavu tuli ähvardus viia Venemaa üldse üle paariariikide kategooriasse," jätkas ta, "Kongressis kõlavad üleskutsed kuulutada Venemaa "terrorismi sponsoriks" muudab võimatuks pea kõik peale surve ja isolatsiooni".
Asjatundja hinnangul peavad kolmapäeval teatavaks tehtud sanktsioonid "tõenäoliselt ennetama kongressis kavandatavat, see tähendab tahetakse võtta algatus, et nii juhtida tüli taset, andmata seda kongressile pandiks".
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR