Assad ja Venemaa valmistuvad suurpealetungiks, ÜRO hoiatab katastroofi eest ({{commentsTotal}})

Süüria valitsusväe tank Damaskuse lähistel, arhiivifoto.
Süüria valitsusväe tank Damaskuse lähistel, arhiivifoto. Autor/allikas: Sputnik/Scanpix

ÜRO erisaadik Süürias Staffan de Mistura hoiatas, et kui president Bashar al-Assadi valitsusväed riigi loodeosas mässuliste vastu suurpealetungi alustavad, võib puhkeda ulatuslik humanitaarkriis. Diplomaadi sõnul tuleks kiiremas korras luua humanitaarkoridorid, mida põgenevatel tsiviilelanikel oleks võimalik kasutada.

Kui ülejäänud riigis on Süüria valitsusväed koos Venemaa ja Iraaniga opositsiooni üle juba enamjaolt võidu saavutanud, on Idlibi provintsis Assadi-vastase opositsiooni käes endiselt märkimisväärne piirkond. Suurpealetungi näol võib sisuliselt olla tegu Süüria kodusõja viimase suurema lahinguga, vahendasid BBC, Vox jt.

Algavale suurpealetungile Idlibi provintsis viitab ka Damaskuse ja Moskva üha teravnev retoorika.

Näiteks teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et "terroristid, kes kasutavad tsiviilisikuid inimkilpidena" tuleb Idlibi provintsist minema pühkida.

Nii Lavrov kui ka tema Süüria kolleeg Walid Muallem on väitnud, et opositsioon olevat valmistumas keemiarünnakuks, mille korraldamises siis Damaskust süüdistada. Venemaa on ka varem väitnud, et ohvriterohked keemiarelva kasutamised, mida laialdaselt peetakse Assadi vägede kätetööks ning mis on toonud kaasa ka lääneriikide, eelkõige USA karistusoperatsioone, olevat hoopis Assadi vastaste lavastatud.

Kremli-kriitikud on omakorda Lavrovi äsjaseid sõnu kommenteerinud tõdemusega, et Moskva valmistab tõenäoliseks Assadi järjekordseks keemiarünnakuks juba õigustusi ette.

Idlibi provintsis elab umbes kolm miljonit inimest ning ÜRO andmetel viibib seal teiste seas ka umbes 10 000 al-Nusra ja al-Qaeda džihaadivõitlejat. Viimased tuleb De Mistura sõnul küll alistada, kuid mitte tuhandete tsiviilelanike elude hinnaga.

Oluline on ka see, et Idlibi provintsi on põgenenud ka muudest piirkondadest pärit mässulised ja nende perekonnad ning pärast Idlibi vallutamist Assadi vägede poolt poleks nendel inimestel enam kuhugi edasi evakueeruda. Väidetavalt on Venemaa üritanud põgenevate inimeste majutamise teemal sõlmida mingit kokkulepet Türgiga, kuid Ankara pole nõus veel rohkem põgenikke vastu võtma.

Seega üritab ÜRO veel meeleheitlikult vältida tsiviilelanike kannatusi, mida sai Süürias varem näha Aleppos, Raqqas ja Ida-Ghoutas. Seitse aastat kestnud kodusõjas on hukkunud või jäänud teadmata kadunuks rohkem kui 400 000 inimest ning umbes pool elanikkonnast on olnud sunnitud oma kodudest põgenema.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: