Venemaa tarbijad süüdistavad valitsust hinnatõusu mahavaikimises ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kapsapõld Lenini-nimelises riigifarmis Moskva lähistel.
Kapsapõld Lenini-nimelises riigifarmis Moskva lähistel. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Venemaa valitsust on viimasel ajal süüdistatud kiire hinnatõusu mahavaikimises. Alust süüdistusteks on andnud mitmete toiduainete - näiteks kapsa - hind, mis on kerkinud palju kiiremini kui ametlik inflatsioonimäär.

Valitsuse andmetel on inflatsioonimäär hetkel 4,7 protsenti, kuid statistikaameti Rosstat äsja avaldatud raportist tuleb välja, et kapsa hind on aasta algusest tõusnud 17 korda kiiremini, vahendas Times.

Kiiremat hinnatõusu on märgata ka mitmete teiste kaupade puhul. Kapsaga sarnaselt on kerkinud näiteks ka hirsi hind. Muna, sibula ja suhkru hind on tõusnud ametlikust inflatsioonimäärast kuus korda kiiremini. Bensiin ja diislikütus aga kaks korda kiiremini.

Ajaleht Moskovski Komsomolets, mis tavaliselt on Kremlit toetaval seisukohal, süüdistas võime inflatsiooni kohta valetamises. "Tundub nagu need tooted tuleksid teiselt planeedilt!" märkis ajaleht.

Venemaa statistikaamet kasutab elatusmiinimumi arvutamisel 156 toodet või teenust alustades leivast ja lõpetades riiete ja transpordiga. Kapsast seal eraldi tootena välja toodud ei ole ning see on liigutatud köögiviljade alla.

"Miks me vajame inflatsiooni arvutamiseks meetodit, mida keegi, isegi võimud ise, ei usu? Pole mõtet endale illusioone luua," kirjutas Moskovski Komsomolets.

Netosissetulekud on Venemaal langenud neli aastat järjest, seda osaliselt nii lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonide kui ka üheks peamiseks ekspordiartikliks oleva nafta odavnemise tõttu.

Aasta alguses avastasid venemaalased näiteks, et supermarketid on hakanud müüma mune pakendites, kuhu mahub üheksa muna, mitte kümme nagu seni. Hind aga jäi samaks. Sarnaseid kärpeid on teinud tootjad ka näiteks õlle, juustu, mahla ja piima puhul pärast seda, kui valitsus käibemaksu 18 protsendilt 20 protsendini tõstis.

President Vladimir Putin lubas eelmisel kuul oma iga-aastasel telemaratonil kodanike küsimustele vastates, et kasvava vaesusega võitlemine on prioriteediks. Valitsuse statistika kohaselt elab 13 protsenti Venemaa elanikkonnast ehk umbes 20 miljonit inimest allpool ametlikku vaesuspiiri, milleks on kuusissetulek 11 280 rubla ehk umbes 157 eurot.

Eksperdid on aga öelnud, et ametlik statistika ei kajasta tegelikku olukorda ning reaalsuses elab allpool vaesuspiiri veerand Venemaa elanikkonnast.

Majandusprobleemid on toonud kaasa selle, et usaldus Putini vastu on arvamusküsitluste kohaselt langenud madalaimale tasemele pärast 2000. aastat, kusjuures seda on nentinud riiklik avaliku arvamuse uurimise keskus (VTsIOM) - keskuse jaanuarikuine uuring näitas, et Putinit usaldab 33,4 protsenti elanikkonnast.

Levada keskuse jaanuarikuine uuring omakorda näitas, et 53 protsenti venemaalastest soovib, et Putin saadaks peaminister Dmitri Medvedevi juhitud valitsuse ametist lahti. Põhjuseks tõid vastanud just nimelt võimetuse pöörata piisavat tähelepanu inflatsioonile ja netosissetulekute vähenemisele.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: