Kaju: konservatiivsele valijale käib hirmus konkurents
Eesti poliitikas käib konservatiivsele valijale tihe konkurents, samas kui vasakul pole peaaegu mitte kedagi, ütles poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".
Kaju tõi välja, et võimalikke konkurente konservatiivsele või paremtsentristlikule valijale on kokku juba kuus. Parlamendis on neli erakonda, keda võib eri moel konservatiivseks pidada, alates Reformierakonnast ja lõpetades EKRE-ga, kelle vahele jäävad Isamaa ja Vabaerakond.
"Kaks tükki tulid nüüd juurde: Eesti 200, kes ütleb, et on maailmavaateülene ja võib-olla nad seda enda arvates ongi, aga kui nende esimesi programmilisi positsioone vähegi analüüsida, siis pole midagi teha, sealt paistab välja vähemalt riigi rolli käsitlemisel, ühiskonnaelu korraldamisel klassikaline konservatiivne alalhoidlikkus," tõdes ta.
Sellele lisandub veel Artur Talviku loodav uus partei. See tähendab väga-väga tihedat konkurentsi ja Kaju sõnul tuleb küsida, miks see nii on, et konservatiivsele valijale käib hirmus konkurents ja vasakul pool pole peaaegu mitte kedagi.
"Põhjuseid on mitmeid, üht on pakutud ka uuringute toel, et tegelikult see ongi see, milline Eesti ühiskond on täna, see on valijate väärtuspilt ja eelistused ning see ei olegi kellegi salaplaan teha konkurentsi EKRE-le või muul moel manipuleerida tänast poliitilist süsteemi teistsuguseks, vaid lihtsalt aktivism. Uued ideed ongi eelkõige paremtsentris ja vasakul pool on seda vähem," rääkis ta.
Kaju sõnul on selge, et kuut rühmitust riigikogu paremtsentris välja ei kannata - see ei ole realistlik ega ka matemaatiliselt võimalik, sest napib nii inimesi, keda on vaja ringkondade esinumbriteks, kui ka raha.
Viimase osaks on erandiks Vabaerakond, kelle puhul kiputakse unustama, et tegemist on rikka pruudiga.
"Nad on teinud erinevaid otsuseid ja enamik neist pole võib-olla õnnestunud riigikogus olles, aga üks otsus oli see, et nad väga suurt osa oma riigieelarvelisest toetusest ei kasuta. Väidetavalt endiselt neil istub kontol umbes pool miljonit eurot, millega on võimalik valimistele vastu minna. Nende probleem on olnud see, et pole ideid, millega minna," märkis Kaju.
Ta lisas, et kui nüüd keegi võtaks Vabaerakonna punti ja annaks neile ka ideed, siis oleks see üks lahendus.
"Kuigi minevikust teame, et ega need ühinemised ei anna kokku isegi mitte liidetavate summat, vaid isegi vähem," nentis ta.
Toimetaja: Karin Koppel