Jüri Ratas: murelik ei tasu poliitikas olla ({{commentsTotal}})

Toomas Sildami intervjuu peaminister Jüri Ratasega
Toomas Sildami intervjuu peaminister Jüri Ratasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kas peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas pelgab uute erakondade tulekut? Mis oleks uustulnukate edu võti? Milline on koalitsiooni tervis? Kui napp on võimuliidu 52 häält parlamendis? Millal võtab Keskerakond Narvas taas võimu? Kas "vene kaart" tuleb valimiskampaanias lauda? Ajakirjanik Toomas Sildam pääses paarikümneks minutiks valitsusjuhi jutule.

27 aastat tagasi lõpetasite Tallinna Rahumäe põhikoolis 7. klassi NSV Liidu vankuva võimu all ja 8. klassi läksite iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Nüüd tagasi vaadates – kuidas sai see võimalikuks?

Tänu meie inimestele.

Selles lühikeses lauses on nii palju sügavust. Kui ei oleks olnud lootust, järjepidevust, inimesi, kes seisid okupatsiooniaastate jooksul siin Eestis kindlal meelel, et ükskord see päev tuleb ja neid, kes olid väljaspool Eestit, väliseestlased... See tuli meie rahva tarkusest, soovist taaskord näha seda valget laeva, mida toona oodati.

Kuidas me oleme hiljem hakkama saanud?

Seda küsimust küsitakse alati 24. veebruaril või 20. augustil, et kas sellises Eestis ma tahtsin elada ja kuidas Eesti on saanud hakkama.

Eesti on saanud hakkama hästi. See on see riik, kus mina soovin elada. Meil on omad mured, mida ei saa eitada ja nende probleemide lahendamisega tuleb tegeleda. Aga üldpildis...

Üsna sageli mõtlen, kui mul on au istuda näiteks Euroopa Liidu Ülemkogus või NATO tippkohtumisel, et tõstan mütsi maha kõikide Eesti inimeste ees, kõikide riigikogu koosseisude ja muidugi valitsuste ees, et oleme nii kaugele jõudnud. Pean silmas Euroopa Liitu, NATO-t, meie rahvusvahelist kõva integreeritust. 

Sisepoliitikasse tulles... Kuivõrd peegeldab uute erakondade esilekerkimine – Eesti200 ning Artur Talviku algatus ühendada vabaerakondlased ja rohelised – seniste parlamendiparteide ammendumist või vähemalt ühiskondliku teravuse kaotamist?

Kõigepealt – jõudu neile. Mina arvan, et uute jõudude teke on positiivne, seda on vaja. Kui võtan enda kogemuse kolmest viimasest riigikogu koosseisust, siis on ikka tulnud uusi tegijaid, kas rohelised, kas Vabaerakond, kas EKRE, 2000ndate aastate alguses Res Publica... Ainult et, peale pealkirja, mis on alati väga kõlav ja ilus, et meie teeme uut erakonda ja meie soov on saada riigikogus nii mitu kohta, on vaja ka sisu, on vaja inimesi ja on vaja neid inimesi, kes seda kõike veavad. Nii et, jõudu Eesti200-le ja Artur Talvikule.

Kas te näete, et vedajad on neil olemas?

See potentsiaal on olemas. Küsimus on, kas seda potentsiaali soovitakse realiseerida.

On osa valijaid pettunud praegustes erakondades? 

Igas küsitluses on alati viimane rida, et kellel pole eelistust [millise erakonna poolt valida]. Võime öelda, et kellel pole eelistust, siis a) nad ei ole oma eelistust teinud või b) neil pole kedagi valida. Nii on väga hea, kui tuleb erakond või erakonnad ja inimestel tekib võimalus [kedagi] valida. Eesti valimisaktiivsus on pigem olnud keskmisest natuke kõrgem kui madalam ja loodan, et see tase säilib või tõuseb. 

Toomas Sildami intervjuu peaminister Jüri Ratasega Autor: Priit Mürk/ERR

Võibolla on vanade parteide valimislubadustes liiga palju raha ja liiga vähe pikka pilku, et kuidas saaks Eesti kesta ka 100 aasta pärast, millele rõhub näiteks Eesti200?

Usun, et ei ole ühtegi erakonda, kes ütleks, et neid ei huvita, mis tuleb 100 aasta pärast. On väga õige, kui otsime sellist suurt narratiivi, eriti [Eesti Vabariigi] juubeliaastal, et mis on see, mille poole me püüdleme. Et 2118. aastal saame, või õigemini saavad meie järeltulijad öelda siin rahvusringhäälingu eetris, et viimase saja aasta jooksul on Eesti rahvaarv taas tõusule pööranud. See on kõige olulisem ja põhimõttelisem.

Nüüd, kuidas nendel erakondadel valimistel läheb? Sinna on veel kuus-seitse kuud minna ja eeldab väga palju kahekõnesid valijatega, ei piisa ainult suurtest pealkirjadest. Aga ma arvan, et [nende] potentsiaal on hea.

Kes peaksid kartma uute parteide tulemist?

Öeldakse nii, et kui metsa kardad, siis ära metsa mine. Poliitikas ei pea kartma need erakonnad, kes suhtlevad inimestega silmast silma. Vastupidi, neid [uusi tulijaid] tuleb tervitada. Paljusus on antud juhul väärtus omaette.

Keskerakond saab ennast suhteliselt muretuna tunda, sest teie valijaid nad ei ohusta?

Keskerakond tunneb ennast väljakutse juures, sest tahame enda valijaskonda kasvatada ja palume rohkemate eestimaalaste toetust kui oli kolm ja pool aastat tagasi [eelmistel riigikogu valimistel]. Me soovime need valimised võita.

EKRE on aga väga murelik, näete seda?

Murelik ei tasu poliitikas olla, ei tasu ühtegi ust kinni panna. Uksed peavad olema avatud ja kõrgem võim – rahvas – teeb oma õiglase valiku.

Uksed peavad olema avatud... Mida te nii öeldes mõtlete?

Ma ei näe, et tänased erakonnad peaksid ütlema: uued tulijad on head, aga see tulija võiks nüüd küll meiega liituda ja see tulija ei peaks võibolla üldse tulema. Vastupidi, mina ütlen, et konkurents on tervitatav. Mõnes mõttes on see konkurents ka koalitsioonis, heas mõttes, et tuleb leida kompromiss ja konsensus, et edasi minna.

Milline on koalitsiooni tervis pool aastat enne riigikogu valimisi? 

Väga töine. Väga usalduslik. Väga motiveeritud. Oleme langetanud päris palju olulisi otsuseid, teinud seda operatiivselt ja see näitab koalitsiooni tervist ja töötahet. 

Peaminister ei saakski teistmoodi vastata.

Saab ikka. Kui koalitsioon ei töötaks, siis ei oleks vähemalt Jüri Ratasel enam mõtet peaminister olla. Täna ma tunnetan, et koalitsioon töötab. Kui vaatame kasvõi põuakahjude [hüvitamise] otsust, siis valitsus lahendas selle enda ringis nädalaga, et leida need 20 miljonit eurot. 

Kui parlamendi keskfraktsioonist lahkub Olga Ivanova ja sotside fraktsioonist Urve Palo, jääb koalitsioonile riigikogus vaid 52 häält. Väga napp ülekaal, sest parlamendienamus on minimaalselt 51.

Mina olen arvestanud juba mitu kuud, alates kohalike valimiste eelselt mullu oktoobris, et koalitsioonil on [ilma Olga Ivanovata] 53 häält. Tõsi, kui Urve Palo ei kuulu enam sotsiaaldemokraatlikku erakonda, siis on meil 52 häält. Urve Palo on öelnud nii avalikult kui ka mulle isiklikult, et ta toetab selle koalitsiooni tegemisi kuni riigikogu praeguse koosseisu lõpuni.

Seega ei pane 52 häält parlamendis teid peaministrina muretsema?

Ei pane muretsema. Kordan veelkord, et 53. toetushääl on Urve Palolt, kes on seda lubanud. Olga Ivanova ei ole minu arvestusse mahtunud juba enne kohalikke valimisi.

Toomas Sildami intervjuu peaminister Jüri Ratasega Autor: Priit Mürk/ERR

Olete kindel, et koalitsioonierakondadest rohkem saadikute ärapudenemist ei tule? 

Nüüd te küsite minult ennustamist.

Jah, muidugi. 

Ennustamine pole mulle kunagi eriti sobinud. Selle nimel tuleb tööd teha, et koalitsioon toimetaks. Usun, et inimesed, kes täna on koalitsioonis, ka lõpetavad selles koalitsioonis. 

Keskfraktsiooni saadikute suhtes olete täiesti kindel?

Muidugi. 

Ja Peeter Ernits ei ole solvunud, kui ta ei saa Jõgeva- ja Tartumaal riigikogu valimisnimekirja esinumbriks?

Poliitikas ei saa olla, kui solvud. Nii võib iga päev ühe või teise või kolmanda asja peale solvuda. Midagi pole teha, poliitika pole enam liivakast, see on tõsine töö ja siin tuleb solvumistest üle olla, kui tahad maratoni mõttes poliitikat teha. Peeter Ernits andis mulle suve alguses käe ja ütles, et jääb Keskerakonda, ei lähe [siit] kuhugile.

Viimased küsimused tõukuvad Narvast. Teie nõudmine, et sealsest volikogust lahkuksid korruptsioonikahtlustuse saanud keskerakondlastest linnavolinikud, lõpetas Keskerakonna võimu Narvas, sest keskfraktsioon lahkus in corpore Keskerakonnast ja tegi uue fraktsiooni. On teil üldse mingid hoovad Narva linnavõimu mõjutamiseks?

Eesti riigis olgu kohalikud omavalitsused – nagu põhiseadus ütlebki – ka tegelikult autonoomsed. Hoovad peavad Eesti riigis olema nendel instantsidel, kes vaatavad, et tegevused oleksid seaduspärased.

Kui tahan vastata teile ainult poliitiliselt, siis vastan, et Keskerakonnal on seal [Narvas] jätkuvalt linnapea ja vähemalt üks volikogu liige [Mihhail Stalnuhhin].

Aga sisuliselt vastates arvan, et Keskerakonna juhatus langetas õige otsuse – selliste inimestega tänane Keskerakond edasi ei lähe. Tõsi, meie otsus oli, et kahtlustuse saanud inimesed ei saa töötada enam volikogus ja juhtivatel kohtadel linna ametiasutustes, kuid nendega läksid kaasa ka need volikogu liikmed, kes pole kahtlustust saanud. Aga Narva on selle sammuga natuke pikemas perspektiivis läinud väga õigele teele. See on läbipaistev, see on aus [linnavalitsemine]... Arvan siiralt, et ükski Narva elaniku makstud sent ei tohi minna tegevusse, kus on hämarad varjundid.

Pean tunnistama, et ei saanud teist aru. Kui ütlete, et Narva on läinud õiges suunas, siis Narva linna juhivad endiselt needsamad inimesed, kelle lahkumist volikogust Keskerakonna juhatus soovis. 

Lühikeses perspektiivis on see nii. Pikemas vaates annab see Narvale suure ja õige võimaluse. Pikem vaade on järgmised kohalikud valimised [sügisel 2021]. 

Toomas Sildami intervjuu peaminister Jüri Ratasega Autor: Priit Mürk/ERR

Kui õhukesel jääl või peenikesel nööril te tegelikult kõnnite? Keskerakonnale olulisel venekeelsel valijaskonnal on niigi raske leppida teie välis- ja julgeolekupoliitilise retoorikaga, mis kritiseerib Venemaad, toetab NATO-t ja kaitseb Ukrainat. Nüüd lisandub sellele veel Narva endiste keskerakondlaste halvustamine. Kuidas te hoiate oma venekeelsete valijate toetust, mis on teile tõesti väga tähtis?

Olen täiesti veendunud, et korruptsiooni ei salli ka Eestis elavad inimesed, kelle emakeel on vene keel. Ka nemad ei soovi, et kui nad maksavad meie riigile makse, siis ei lähe see tänavavalgustusse, lasteaedadesse, koolidesse või sotsiaalvaldkonda, aga läheb kellegi taskusse hämarate skeemidega. Ka nemad ei soovi seda.

Kui räägime NATO-st, siis tänase valitsuse üks suund on olnud, et Eesti peab olema sidusam. Kaitseministeeriumi viimased uuringud näitavad, et eesti- ja venekeelsete – mulle üldse ei meeldi selline vahe tegemine – inimeste toetuse erinevus NATO-le ja Euroopa Liidule väheneb. See on hea suund.

Kui võimalikuks peate, et valimiskampaanias tõstab Reformierakond või Isamaa lauale "vene kaardi" ja hakkab mängima osade eestlaste rahvuslikel hirmudel?

Reformierakond on selle kaardi juba tõstnud lauale, ka käsitledes 2019. aasta riigikogu valimisi. Kahjuks. 

Viimasel ajal on nad selle kaardi tahaplaanile jätnud.

Viimasel ajal on suvi olnud...

Väga töine, poliitiliselt. 

... ja suurim opositsioonierakond on puhanud. Kas teie ei mäleta Reformierakonna juhi, vabandust, pean täpsustama, sisulise juhi Kristen Michali postitust [Tallinna] vanalinna päevade eel, kui Kristen Michal või keegi tema tuttavatest nägi Raekoja platsil EV100-le pühendatud etendust Eesti ajaloost saja aasta jooksul, kus oli üks episood punaste lippudega ja milline torm siis puhkes? See on seotud sellega, mida kahjuks hakkame nägema ka enne valimisi. Ma muidugi väga loodan, et eksin, siiralt loodan. Nende eelmine esimees Hanno Pevkur ju ütles, et selline lõhkumine ja rahvuspinnalt kastidesse jaotamine ei sobi Reformierakonnale.

Vaatame, kumb peale jääb – kas Michal või Pevkur.

Isamaa poolt te "vene kaardi" väljatoomist ei oota? 

Soovin siiralt koalitsioonipartneritele edu. Vaadates, kuidas oleme Isamaaga tänases koalitsioonis hakkama saanud, mõeldes koostööle mõlema erakonna vahel, siis minu arvates on see olnud töine, asjalik.

Toomas Sildami intervjuu peaminister Jüri Ratasega Autor: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: