Artur Talvik loob uue partei, tahab 25 kohta riigikogus ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Endine Vabaerakonna esimees, nüüd parteituna riigikokku kuuluv Artur Talvik ütles intervjuus ERR-ile, et on loomas uut erakonda, millele seab ambitsioonika eesmärgi saavutada 25 mandaati järgmises parlamendi koosseisus.

Talviku sõnul on ta esialgu viieliikmelise seltskonnaga loomas kaasaegset poliitilist platvormi, mis toimiks erakondadest hoopis teisel alusel, kuigi erakonnana tuleks see seaduste järgi vormistada.

Ta avaldas lootust, et uue poliitilise jõuga ühineb poliitikaväliste inimeste kõrval nii praeguseid vabaerakondlasi kui ka inimesi roheliste parteist, sest just puhata looduse ja innovaatilise majanduse seab ta programmis esiplaanile.

INTERVJUU

Mis on teie plaan Kauksis [kus Vabaerakond pidas suvepäevi], kas tulite erakonda üle võtma?

Ei, kindlasti mitte. Kõigile inimestele selgituseks, et mul pole pärast seda, kui ma 13. mail erakonnast välja astusin, sellist plaani, et ma tahaksin tulla erakonda üle võtma, pole olnud.

Küll aga on mu ümber koondunud inimeste grupp, kes olid teatud tingimustel nõus liituma ka Vabaerakonnaga, aga tänase seisuga tundub, et neid tingimusi ei tule.

Mis see plaan on teil siis täna?

Mul on plaan kuulutada välja siis lõplikult ka oma plaan. Analüüsides siin olukorda, siis mulle tundub, et Vabaerakond sellisel kujul võiks lõpetada. Ja need inimesed, kes tahaksid tulla kaasa minu plaaniga, on väga teretulnud.

Neid, kes ei taha, tahaksid paljud erakonnad ilmselt endale. Miks mitte siis ka neid, keda seob konservatiivsem mõttevaade liituda tagasi Isamaaga.

Miks peaks Vabaerakond oma tegevuse lõpetama? Vabaerakonna juht oli väga optimistlik tuleviku suhtes.

Mina ei ole. Olen olnud ka selle erakonna juht ja vaadanud arenguid seest ja seda kismat, mis minust nüüd absoluutselt olenemata on lahti läinud. Mina perspektiivi ei näe. Uusi inimesi tõenäoliselt Vabaerakonnaga liituda ei taha. Selles mõttes on muidugi kahju ja kurb, sest Vabaerakonna mõtted, programmilised ideed olid väga head ja vajalikud tänasele Eestile. Kahjuks on see nii läinud, et neid pole suudetud selgelt välja öelda.

Mis see nii läks, mis see peamine probleem siis Vabaerakonnas on?

Arvan, et peamine probleem on see, et erakonnas on ilmselgelt kaks eri suundumust. Üks saab väga hästi sellest aru, et etableerunud parteisüsteem, parteilised toiduahelad on Eesti arengu stagnatsiooni põhjuseks.

Teine pool, kel on peas siiski vanad parteilised mudelid, tahtsid n-ö samasuguseks parteiks muutuda nagu kõik teised. Võib-olla on see kõige suurem veelahe.

See on juhtimise või erakonna inimeste probleem?

See on tunnetuse probleem ja julguse probleem teha asju teistmoodi. Tänane Eesti kindlasti vajab sellist poliitilist kooslust, mis teeks asju eeskujulikult teismoodi. Väldiks kogu seda parteipoliitilist mõtlemist, parteilist manipulatsiooni, toiduahelat ja julgeks teha vajalikke otsuseid Eesti inimeste jaoks.

Vabaerakond peaks siis pillid kotti panema? Kuhu te need erakonna liikmed viite?

Ei, mina ei vii neid kuhugi. Mina olen tänase seisuga täiesti veendunud ja loomas kaasaegset poliitilist platvormi, mis oleks hoopis teistel alustel. Kuigi me peame looma erakonna tänase seaduse mõttes. Aga see oleks sisuliselt teistel alustel ja ühendaks inimesi, kes hoolivad Eesti tuleviku pärast, aga kes ei taha mingil juhul teha seda parteidest. Ja saavad aru just nimelt, et parteilise toiduahelad ja parteiline mõtlemine on Eesti arengu pidur.

Selliseid inimesi, kes seavad puhta looduse esiplaanile ja tahaksid innovaatilist kaasaegset majandust sinna kõrvale, mis hooliks ka keskkonnast.

Selliseid inimesi, kes tahaks altpoolt üles ehitatud riiki, kus on tugevad kogukonnad, kus riigihüvede jagamine toimuks ka väljaspool Tallinna.

Selliseid inimesi, kes tahaksid, et Eesti kestmine on pandud ettepoole ärihuvidest. Ühesõnaga sellist riiki, mis oleks lihtne riik. Kus oleks vähe bürokraatiat, vähe regulatsioone. Lihtne, kaasaegne riik õnnelikele inimestele.

Liikumine siis kelle baasil. Kas ikkagi Vabaerakonna inimeste baasil ja siis ka rohelised veel?

Minu arust ka roheliste häda on see, et nad on parteistunud ja nende käitumine on tavapartei moodi. Sellest on ka väga paljud mõistlikud rohelised aru saanud.

Minu ideaalis võiks see ühendada häid jõude nii Vabaerakonnast, rohelistest kui ka neid inimesi, kes täna ülse pole suures poliitikas olnud, aga on ühiskondlikult aktiivsed.

Mille poolest erineb see Eesti 200 liikumisest?

Võib-olla selle poolest, et me kindlasti seame keskkonna esiplaanile ja väga jõuliselt võitleme etableerunud parteipoliitika vastu, bürokraatia ja regulatsioonide vastu.

Millal partei vormistamiseks läheb?

Vormistamise protsessid on nüüd alanud. Kes on asjast huvitatud, võivad minu poole pöörduda.

Mis selle liikumise nimi võiks olla?

Esialgu ma seda nime välja ei ütle. Meil on nimeversioonid, aga las see tuleb järgmise uudisena.

Kui palju on teil toetajaid Vabaerakonna seas?

Ma ei oska seda öelda. Pole kunagi selle peale otseselt mõelnud. Arvan, et seda sarnast mõttelaadi evivad üsna paljud Vabaerakonnas.

Mis võimalusi näete te valimistel?

Suurt. See peab olema ambitsioonikas liikumine. Sest mingite väikeste kohtadega riigikogus pole nagu suurt teha. Seda on näidanud ka Vabaerakonna nelja-aastane kogemus. Sellise kaheksa kohaga kuskil riigikogu opositsioonis olla - võid küll öelda, et oled mõjutanud protsesse, aga tegelikult otsustatakse asju koalitsioonis.

Seega see ambitsioon peaks olema väga suur, kuni 25 kohani riigikogus. Ainult nii tasub võitlusse minna.

Keda te veel võite nimetada liikumise eestvedajatena?

Mult on palutud, et veel teisi nimesid ei öeldaks. Grupp ei ole väga suur. Grupp koosneb umbes viiest inimesest praegu. Aga nad on kõik ühiskonnas tuntud.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: