Hädas lapsevanematel on keeruline probleemsetele teismelistele abi saada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Selle nädala läbivaks teemaks kujunesid agressiivsed noortekambad, kes õhtuti parki kogunevad, et igavusest teisi noori peksta. "Aktuaalne kaamera. Nädal" selgitas välja, et spetsialiste, kes peaksid noorsooprobleemidega tegelema, justkui on, aga hädas lapsevanematel on ikka keeruline oma teismelistele abi saada.

Aastaid eriliste lastega töötanud Tartu Herbert Masingu kooli juht Tiina Kallavus ütles uudistesaatele "Aktuaalne kaamera. Nädal", et kambatamises pole tegelikult midagi halba - meie kõik kambatame, nimetades neid kampasid lihtsalt seltskonnaks, meeskonnaks või sõpruskonnaks.

"Selles ma olen küll väga kindel, et mida hullemini käitub laps või noor, seda rohkem ta tegelikult appi hõikab. Ainult, kas me oskame selle hõike taha näha ja nüüd kohe midagi teha. Kindlasti suudame, aga ikka koos ja targalt," sõnas Kallavus.

Appi hüüavad ka paljud lapsevanemad. Nad ei mäletagi enam, millal nad öösel rahulikult magada said.

"Eks ikka alguses üritasin lapsega rääkida, et mis on hea, mis on halb, motiveerida, karistada, aga ükski asi erinevatel põhjustel ei toiminud ega mõjunud. Minu sõnal polnud justkui kaalu sellepärast, et kõrvalmõjurid, perevälised, olid niivõrd tugevad," rääkis ühe lapse isa.

Ta kirjeldas pikalt, kuidas ta otsis abi nii lastekaitsetöötajatelt kui ka psühholoogilt. Ta mäletab käiku sotsiaalkindlustusametisse ja seda, kuidas teda ähvardati toetusest ilma jätta, sest ei saa oma lapsega hakkama.

"Ka see seadus on selline, et 16-aastane laps tegelikult ei peagi olema öösel kodus. Ta peab teatama, kus kandis ta asub. Ja ei saagi midagi teha ja kui ma pöördusin lastekaitsesse, siis sealt öeldi, et me ei saa teid kuidagi aidata, et nii on," rääkis isa. "Ma tundsin ennast süüdlasena kogu aeg," lisas ta.

Isa lootis, et õppinud inimesed aitavad tema ja tema lapse ühte inforuumi tagasi.

"Sellist ühist ümarlauda, kus lapse lähedased, keda on üldse ainult viis-kuus inimest, ei toimunud. Eks seda oli raske korraldada, sest selle kahe kuu jooksul vahetusid lastekaitsetöötajad, kokku vist kolmega rääkisime. Igaühega ma pidin oma loo algusest lõpuni ära rääkima, selgus, et esimeste lugusid pole üldse kuskil kirjas," rääkis isa.

"Aktuaalse kaamera. Nädalaga" vestelnud, kuid anonüümsust palunud lastekaitsetöötaja sõnul on tema töölaual korraga 50-100 lapse lood.

Teisalt tõi Tiina Kallavus näite ühes maakonnas tehtud küsitlusest, kus loeti kokku kõik inimesed, kelle tööjuhend näeb ette lastega tegelemise ja võrreldi seda sama maakonna laste arvuga.

"Mis te arvate, mis vastus tuli? Täiskasvanuid, kelle ametijuhend justnagu kohustab nendega tegelema, on rohkem kui lapsi. Aga ometigi on mõned nendest noortest aitamata, tegelemata, märkamata," ütles Kallavus.

Lapsevanema sõnul algas koostöö politsei ja lastekaitse vahel siis, kui sekkuma pidi noorsoopolitsei.

"Siis hakkasid juhtuma reaalsed asjad. Politseiga oli meil kokkulepe, et noorte kogunemisi vältida, siis patrull läheb käib igal õhtul meilt läbi kui mind kodus pole. Ja see toimis," rääkis isa.

Viimane suurem politseireid pealinna noorte kogunemiskohtadesse oli sel neljapäeval. Tulemuseks 19 menetlust, alates alkoholi joomisest ja narkootikumide tarvitamisest, lõpetades kakluse ja 13-aastase kõrvaldamisega autoroolist.

"Igal sellisel juhul võtame me ühendust lapsevanematega ja palume tal lapsele järgi tulla. Kui see neil võimalik ei ole, siis kas toimetame ise lapsed koju või oleme kahjuks mõnes olukorras sunnitud nad paigutama turvakodusse," rääkis PPA kesklinna jaoskonna piirkonnavanem Lea Bärenson, kelle sõnul on olukordi, kus lapsevanem pole nõus oma lapsele järele minema, tihti.

Masingu koolis ei arvata, et kapsast, mis kasvada ei taha, pole mõtet kasvatada. Enamik selles koolis õppijatest on käitumis- ja psüühikahäiretega lapsed.

"Kui sa töötad ühe keerulise lapsega või tegelikult ka täiskasvanuga ja tunned sellist triaadi kohutavaid tundeid - seal võib olla ebamugavust, isegi viha, vastikust, kõik koledad tunded, mida me ei taha ka öelda, et me lastega töötades tunneme ja ometigi tunneme mõnikord -, siis umbes sarnast emotsiooni, sama intensiivselt, sama negatiivsuse või positiivsusega tunneb seesama laps enamasti terve ööpäeva. Täiskasvanu on mõelnud välja, kuidas ta selle tundega toime tuleb, kas paremini või halvemini toimivad viisid leidnud, aga laps mitte," selgitas Masingu kooli arendusjuht Siim Värv.

Kiitus ja tunnustus tuleb kambas kiiremini, lisaks pakub kamp koostegemise rõõmu, ütlevad eriliste lastega tegelejad. Politsei või prokuratuur neid vajakajäämisi täita ei saa.

Kallavuse sõnul kasvatab eeskuju. "Rääkida võime palju, aga kui see laps ei näe õnnelikku ema ja isa, kui ta ei näe, et midagi koos tehakse, kui ta ei näe, et ema ja isa sõbrad käivad koos külas, kui nad koos lobisevad, musitseerivad või mõnikord isegi pitsi alkoholi võtavad, et näidata, et seda on võimalik mõistlikult võtta ja selleks on oma aeg ja koht, siis mis me räägime, et lapsed ei oska ja teevad rumalusi. Nad tõesti ei oska ju elada, kui nad ei ole seda mõistlikku elu näinud," rääkis Kallavus.

Statistika näitab, et alaealiste kuritegevus on aasta-aastalt pigem langenud. Iseäranis on vähenenud registreeritud vargused ja kehaline väärkohtlemine, ent avaliku korra raske rikkumine on mõne aastaga kahekordistunud. Grupiviisiline kuritegevus moodustab kõigist alaealiste kuritegudest ligi kolmandiku.

Seadusega pahuksisse sattunud noored saadetakse vahel kohtu otsusega erikoolidesse edasi. Tapa ja Kaagvere erikoolide asemel tegutseb nüüd Maarjamaa hariduskolleegium.

Alaealiste arv, kes kohtuotsusega erikoolidesse on suunatud, on aasta-aastalt vähenenud. Vaid möödunud aastal oli nende hulk taas suurem.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: