Üle aasta turvakodudes elanud väikese Martini juhtum viib seadusemuutmiseni ({{commentsTotal}})

4-aastane Martin (nimi muudetud - toim.) on saavutanud selle, et riik näeb ja tunnistab probleeme vanemliku hoolitsuseta laste eestkostes.
4-aastane Martin (nimi muudetud - toim.) on saavutanud selle, et riik näeb ja tunnistab probleeme vanemliku hoolitsuseta laste eestkostes. Autor/allikas: Erakogu

Muuhulgas seaduse nüansi tõttu enam kui aasta turvakodudes elama pidanud nelja-aastase Martini juhtum, võib positiivse arengu kaasa tuua - riigikogu asub muutma seadust, mis piirab alaealiste eestkostet puudutavat kaebeõigust. Martini juhtumiga tegelnud lastekaitseametnike üle alustas sotsiaalkaitseamet aga järelevalvemenetlust.

Üks põhjus, miks vanemliku hoolitsuseta jäänud Martin (nimi muudetud - toim.) nii pikaks ajaks turvakodudesse pidi jääma, peitus seaduse konksus - lapse tädi, kes soovis esimese astme tagaselja tehtud kohtuotsust, mis perelt seisukohti ei võtnudki, edasi kaevata, et saaks esitada ka oma argumendid, miks poiss just oma sugulaste peres võiks eestkoste alusel kasvada, sai kohtult taotluse tagasilükkamise põhjendusega, et tal puudub kaebeõigus.

Teisisõnu: eestkoste küsimustes on seaduse järgi õigus kohtuotsuseid vaidlustada üksnes ülenejatel ja alanejatel ehk vanematel-vanavanematel ja täisealiste inimeste puhul ka nende täisealistel lastel, ent muud lähisugulased, nagu näiteks tädid-onud, seda õigust ei oma.

Olukorras, kus vanematelt on aga hooldusõigus ära võetud, ei ole nad paraku ilmselt ka oma lapse käekäigust enam huvitatud, nii et kaebeõigus jääbki üksnes kohalikule omavalitsusele, mis annab selle lastekaitseametnikele väga suure voli lapse saatuse kujundamisel. Teistel lähisugulastel on praeguse seadusega aga kohtuotsuste vaidlustamine ja edasikaebamine ära lõigatud.

Seega seaduse silmis on kohalik omavalitsus lapsele lähedasem ja õigem lapse käekäiku kujundama kui oma lähisugulased. Nõnda saigi juhtuda, et lapse ajutiseks eestkostjaks sai Mustamäe linnaosavalitsus, kes asus torpedeerima lapse tädi pere soovi oma sugulane eestkostele võtta.

Kuivõrd poisi ema õde püüdis kahes kõrgemas kohtuastmes lootusetult vaidlustada otsust, mida seadus tal teha ei võimaldanud, läkski aeg, mil poiss turvakodus oma saatust ootama pidi. Nüüd algab kohtuskäik lapse püsiva eestkosteõiguse üle otsast peale, juba saavutas pere tädi taotluse alusel ka esmase õiguskaitse ehk sai pooleks aastaks ajutise eestkosteõiguse. Selle aja jooksul tuleb ilmselt ka kohtuotsus, mis poisi edasise elukoha ja suurekskasvatajad ära otsustab. Nüüd on Tallinna linn avalikkuse survel viimaks tädi poolele üle astunud ja toetab lapse eestkostelevõttu tädi peres.

Et aga juhtum tõi esile mitme seaduse puudulikkuse, tegi hooldusperesid esindav MTÜ Igale Lapsele Pere juuli keskel riigikogu õiguskomisjonile ja sotsiaalkomisjonile ettepaneku vaadata üle laste õigusi ja eestkostet puudutavad seadusesätted.

Kaebeõigus laieneb

Kaebeõiguse ringi laiendamist plaanivadki komisjonid nüüd riigikogus septembris-oktoobris algatada. Juuli lõpul käis õiguskomisjon erakorraliselt koos ja otsustas algatada tsiviilkohtumenetluse seadustikus kaebeõiguse regulatsiooni muutmise.

"Peame vajalikuks märkida, et kohus peab alati lähtuma lapse huvidest ning et lapsele määratakse kohtumenetluses alati esindaja selleks, et tema huvid oleks kaitstud. Siiski mööname, et alati ei pruugi see parimal viisil lapse õiguste kaitset tagada," tõdes riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) sotsiaalkomisjoni esimehele Helmen Kütile (SDE) saadetud arvamuses.

Karilaid kinnitas ERR-ile, et soov probleemi lahendamisega kiiresti edasi liikuda on olemas.

"Tahame koostöös justiitsministeeriumiga kaebeõiguse regulatsiooni täiendada, et lähisugulastel oleks kohtus rohkem võimalusi oma huvide eest seista, kui on soov last hooldada ja ametnik teeb otsuse, et ei saa. Ministeerium tunnistab probleemi, et selle peaks üle vaatama. Tõenäoliselt on septembris-oktoobris seaduseelnõu täpne sõnastus laua peal," ütles Karilaid.

Seejärel peaks peaks tsiviilmenetluse seadustiku määruse muutmise eelnõu liikuma valitsuse kaudu riigikokku menetlemiseks, kuhu seadusemuudatused lisataks kas enne eelnõu riigikogule üleandmist või menetluse käigus.

MTÜ pööras tähelepanu ka lastekaitseseaduses ühemõtteliselt sätestatule, et kohaliku omavalitsuse ülesanne lastekaitse korraldamisel on pakkuda perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmeid, ent perekonna mõistet ei selgitata: kas selle all mõeldakse pelgalt vanemaid või ka õdesid-vendi, vanavanemaid, tädisid-onusid jt sugulasi? Ka riigikohus nimetab arvukates lahendites perekonnana lähedasi inimesi, kelle suhtes ranget määratlust ei sõnastata. 

Samas perekonnaseaduse kohaselt kuuluvad sugulaste hulka kõik otse- ja külgjoones põlvnevad inimesed, see tähendab nii tädid-onud, õed-vennad kui vanemad-vanavanemad. Seetõttu tegi MTÜ ettepaneku sõnastada ka lastekaitseaduses, keda perekonna all mõistetakse.

Viidates seadusessegi kirjutatud lapse vältimatule õigusele omada lähedasi suhteid oma perekonnaliikmetega, toonitas MTÜ komisjonidele tehtud pöördumises, et teoorias lapse parimaid huve tagav lastekaitsetöötaja peab seda õigust ka reaalselt toetama ja lapse edasist elukorraldust puudutava otsustuste tegemisel arvesse võtma.

Hooldusperesid esindav MTÜ on ka seisukohal, et riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste teostatavale lastekaitsele peab olema praegusest suurem, kuivõrd Martini juhtum tõestas, et seaduse järgi järelevalvet tegema määratud sotsiaalkindlustusameti käed jäävad tegelikkuses lühikeseks - amet algatas küll järelevalve poisi tädi peret alavääristanud ja lapsega kohtumisvõimalusi piiranud Tallinna lastekaitseametnike tegevusele, ent kohtuasja keskel neil reaalne sekkumisvõimalus peale probleemile tähelepanu juhtimise puudus.

Juulikuisel erakorralisel istungil keskendus õiguskomisjon üksnes kaebeõiguse problemaatikale, ent Karilaid kinnitas ERR-ile, et ka ülejäänud probleemidega tegeldakse edasi ja soov on kitsaskohad kõrvaldada, ent seda juba septembris ja koostöös sotsiaalministeeriumiga.

"Lahendused tekivad loodetavasti tervikliku paketina lauale," ütles Karilaid.

Sotsiaalkindlustusamet alustas järelevalvet

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) algatas Martini tädi peret ignoreerinud ja lähisugulastele võõrast hooldusperet eelistanud Mustamäe linnaosavalitsuse lastekaitseametnike suhtes ka järelevalvemenetluse, et välja selgitada toimunu täpsemad asjaolud ja ulatus.

"Kohaliku omavalitsuse üksuse üle teostava järelevalve puhul kontrollime abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamist ja juhtumite menetlemise seaduspärasust ja seda, kas lähtutakse lapse huvidest, ning juhtumimenetluse haldamist ja korraldamist. Üks järelevalvemenetlus võib aega võtta kuni poolteist kuud. Detailsemalt saame Mustamäe LOV juhtumit kommenteerida peale järelevalve menetluse lõppu ning lõplike hinnangute kujundamist, eeldatavasti septembris," kommenteeris SKA kvaliteediosakonna nõunik Kersti Kask ERR-ile.

Kokku on SKA-l käimas koguni viis lastekaitset puudutavat järelevalvemenetlust. Uurimise all on Saue vald, Kehtna vald, Jõhvi, Sillamäe ja Tallinna Mustamäe linnaosavalitsus.

Vastavalt lastekaitseseadusele korraldab vanemliku hoolitsuseta alaealiste eestkostet kohalik omavalitsus, kui pole määratud teisiti.

Turvakodus ei tohiks laps viibida üle 72 tunni ilma otsuseta, mis temast edasi saab.

Kas ja milliseid lastekaitset puudutavaid seadusi tuleks Martini juhtumi valguses muuta, räägib sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo kolmapäeval kell 13.20 Vikerraadio saates "Uudis+".

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: