Kui hukkunute arv on käimasolevat aastat arvestamata üldiselt olnud siiski languses, siis liikluses vigastatute arv on pidevalt kasvanud.

Põhjused on endiselt suur kiirus, joove ja viimastel aastatel lisandunud kõrvalised tegevused. Lisaks on kasvanud ka terviserikkest põhjustatud õnnetuste arv.

"Aktuaalne kaamera" fikseeris võtteauto sõidukiiruse püsikiiruse hoidja abil täpselt lubatule ja filmis toimuvat. Lühikese teelõigu jooksul möödus võtteautost mitu liiklejat.

Milleks need piirkiirused, kui inimesed kinni ei pea neist? Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane ütles, et kuigi piirkiirusest tuleb kinni pidada, siis paraku on elu selline, et enamik juhte sõidab mõni kilomeeter lubatust kiiremini.

"Kahjuks on ka neid, kes sõidavad 10 ja rohkem kiiremini. Eks siin aitab minu meelest ikka väga palju järelevalvel ära teha. Kui sul on ikka vahelejäämise hirm, siis ehk ikka nii naljalt ei sõida," lausus Vane.

Ka Põhja Prefetuuri liikluspatrullil kulus teisipäeval Tallinnas, Järvevana teel esimese kiiruseületaja püüdmiseks vähem kui minut. Politsei ütles, et igapäevaselt teeb liiklusjärelevalvet üle Eesti 87 patrulli.

"Me ei saa öelda, et meie liiklusjärelevalve mahud oleks vähenenud. Loomulikult, sõidukeid tuleb juurde, majandusel ju läheb hästi, inimesed ostavad rohkem sõidukeid, liiklevad rohkem. Kuid jah, mehitatud järelevalvet teeme endiselt samas mahus," kinnitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Liiklusohutuse eest vastutab maanteeamet. Villu Vane ütleb, et lisaks järelevalvele peaksid leevendust tooma uued 2+1 ja 2+2 maanteed ning ennetustöö.

Kalmer Tikerpe märkis, et väga paljud õnnetused toimuvad vastassuunda kaldumisel kokkupõrkena, ja teine suur näitaja on teelt väljasõidud. Ehk hinnatakse oma võimeid üle, kuidas sõidukit vallata.

Joobes juhtide süül on sel aastal elu kaotanud viis inimest, kõrvalised tegevused autoroolis on aga nõudnud vähemalt neli elu. Viimane neist eelmisel nädalavahetusel Tartumaal, Haava külas, kus vastassuunda kaldunud Mercedese juhi süül hukkus vastu tulnud auto juht ja sai vigastada tema kolmeaastane tütar.

Lisaks on kriitilises seisus haiglas ka Mercedese tagaistmel lahtise turvavööga sõitnud 19-aastane neiu. Selle õnnetuse puhul on teada, et Mercedese juht otsis sõidu ajal GPS-ist, kus asub Värska.

Paraku on liiklussurmade hulgas ka üsna mitu enesetappu ning terviserikkest põhjustatud õnnetusi. See omakorda paneb küsima, kas kümneks aastaks väljastatav, paljuski internetis taotletav ning erialaspetsialistide arvamuseta tervisetõend on ikka piisav. Teema on ka liikluskomisjoni laual.

Vilu Vane sõnul on praegu on seis selline, et kui eriast diagnoosib mõne tõsise tervisehäda, millega ei tohiks sõidukit juhtida, siis tihtipeale jääb see informatsioon sinna ega jõua perearstini ja tervisetõend jääb kehtima.

Vane tunnistab, et ka olemasolev kiiruskaamerate süsteem ei teeni enam seda eesmärki, milleks ta üles ehitati.
"Aktuaalne kaamera" küsis, kas uus lahendus võiks olla nn point-to-point kaamerad, mis arvutavad välja kaamerate vahelise keskmise kiiruse.

"Meil oli kunagi laual ja me uurisime keskmise kiiruse mõõtmise võimalusi, tollal olid need väga kallid. Takistuseks on ka tegelikult andmekaitse, sest selle keskmise mõõtmise puhul me peame ju fikseerima kõikide autode kiiruse. Aga nad töötavad paljudes riikides ja ma ei välista, et me nende juurde tagasi ei tule," ütles Vane.

Politsei aga panustaks pigem mobiilsetele kiiruskaameratele ning muidugi liiklejate kainele mõistusele.