Uurijad: Genova silla kokkuvarisemise vallandas 44 tonni terast vedanud veok ({{commentsTotal}})

Vaade purunenud sillale Genovas.
Vaade purunenud sillale Genovas. Autor/allikas: Simone Arveda/ANSA/AP/Scanpix

Augustis Itaalias Genovas kokku varisenud sild oli oma vanuse, rooste ja disainivigade tõttu juba purunemise veerel, kuid uurijad usuvad, et viimase tõuke selle kokkukukkumisele andis see, kui silda ületas 44 tonni terast kandev veok.

Uurijate sõnul kukkus sild kokku 14. augustil kell 11.36, kui 55-aastane Giancarlo Lorenzetto oma raskeveokiga seda ületas. Lorenzetto on öelnud, et sild varises kokku kohe pärast seda, kui ta oli möödunud tee ja tugitorni vahel olevast betoonist ja terasest talast, vahendas The Times.

Lorenzetto veoki koorma kaal jäi napilt alla seadusega lubatud 46 tonni. Veokijuht pääses 45-meetrisest kukkumisest vigastusteta.

Nüüd usuvad uurijad, et tema veoki raskus põhjustaski juba niigi nõrgenenud üheksanda sillatala purunemise.

Silla rusud on viidud ühte angaari, kus eksperdid seda uurivad. Nad on järeldanud, et üheksandat tala toetama pidanud betooni sees olev teras oli osaliselt puudu. Seda kas selle tõttu, et see oli ära roostetanud või ei pandud seda juba 1960. aastal silla ehitamise käigus sinna sisse, mis tähendaks, et sillavaring oli juba ehitamise ajast ette määratud.

Arhitekt Riccardo Morandit kiideti tol ajal otsuse eest peita metallist tugikaablid betooni sisse, kuid tagantjärele on selgunud, et selle otsuse tõttu ei olnud näha terase roostetamist või koguni selle puudumist, kuni oli liiga hilja.

"Morandi kasutas tugevuse jaoks paksemat betooni tüüpi, milles oli vähem vett, kuid probleem on selles, et see ei olnud väga vedel ja ei sulgunud korralikult teraskaablite ümber, jättes sinna õhumullid, kuhu tekkis niiskus, mis omakorda põhjustas roostetust," selgitas sillahoolduse ekspert Settimo Martinello.

Sillavaringus sai surma 43 inimest.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: