Genova sillavaringu mälestustseremooniat saatis ohvrite lähedaste pahameel
Kolmapäeval mälestati Itaalias Genovas täpselt kaks aastat tagasi toimunud sillavaringu ohvreid. Üritusel pälvis tähelepanu see, et Itaalia teede ja sildade haldusfirma Atlantia esindajatel tuli ohvrite lähedaste pahameele tõttu tseremoonialt kiiremas korras lahkuda.
Valitsusse kuuluv Viie Tähe Liikumine (M5S) on varem silla korrashoidu eest vastutanud Atlantiat otsesõnu 43 inimese surmaga lõppenud tragöödias süüdistanud. Atlantia on omakorda süüdistused tagasi lükanud ja märkinud, et ka riigi poolt läbi viidud inspektsioonid olid silla turvaliseks kuulutanud, vahendas Reuters.
Meeleolu mälestusüritusel ei parandanud ka asjaolu, et samal päeval teatas Itaalia prokuratuur, et tehnilise raporti kohaselt polnud Genova maanteesilla mõnedes osades juba 25 aastat mingeid hooldustöid teostatud.
Kui president, peaminister ja mitmed ministrid tseremoonia alguses istet olid võtmas, oli osa hukkunute lähedasi tulnud peaminister Giuseppe Conte juurde ning teatanuid, et nad lähevad minema, kui Atlantia esindajad tseremoonial ei lahku, kinnitas sillavaringus oma poja kaotanud Giuseppe Matti.
Pärast vestlust peaminister Conte ametnikega Atlantia delegatsioon lahkuski.
Itaalia poliitikat räsiv valitsuskriis tseremoonial välja ei paistnud ning nii olid lisaks peaminister Contele kohal nii M5S-i juhist asepeaminister Luigi Di Maio kui ka valitsuskoalitsiooni lagunemise esile kutsunud siseminister, erakonna Liiga juht Matteo Salvini.
Samas on ka Genova sillavaringul oma roll valitsuskriisis. Nimelt süüdistab M5S Salvini erakonda selles, et viimane üritab kaitsta Atlantia omanikke hulka kuuluvat Benettoni äriperekonda ja seisab seevastu ka M5S-i katsetele Atlantialt lepingutingimuste mittetäitmise eest maksusoodustused ära võtta. Salvini on kriitika tagasi lükanud.
2018. aasta 14. augustil varises osa 1967. aastal valminud sillast tugeva vihma ajal kokku. Koos sillatükkidega kukkus alla raudteele 35 sõidukit. Tragöödias hukkus 43 ja sai vigastada 16 inimest.
Õnnetus tõi kaasa suurema tähelepanu Itaalia vananenud infrastruktuurile ja korruptsioonile ning populismile. Samuti oli tegu järjekordse probleemiga, mis tabas kurikuulsa arhitekti Riccardo Morandi projekteeritud ehitisi.
Toimetaja: Laur Viirand