Tehnikaülikooli teadlane: Eesti sillad on kontrollitud ja heas korras
Eesti sildu kontrollitakse ja need on ohutud, ütles Itaalia Genova sillavaringut kommenteerides Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse õppetooli professori Juhan Idnurm.
Idnurm tunnistas "Aktuaalsele kaamerale" antud usutluses, et Itaalia sillavaringu põhjuste kohta tal hinnagu andmiseks teavet napib.
"Teada on see, et üks osa vantsillast kukkus ja purunes enam vähem selle koha pealt, kus see silla püloon oli. Aga mis täpselt põhjustas purunemise, olemasolevate andmete põhjal ei saa seda veel tuvastada. See võis olla mingisugune asjaolude kokkusattumine. Ei pruukinud isegi olla projekteerimisviga, vaid õnnetu nüanss, mis tuli alles nüüd 50 aastat hiljem välja, mida ei saanudki tuvastada," rääkis Idnurm.
Samas tõi Idnurm välja, et kuigi Genova sild purunes, ei tähenda see, et kõik 50 aastat tagasi rajatud sillad oleksid ohtlikud. Sillad projekteeritakse tema sõnul suure koormusvaruga ja neid korrektselt hooldades peaksid need vastu pidama vähemalt sajandi.
"Eesti sildadest ei saa ma praegu hetkel öelda, et ükski sild oleks selliselt ohtlik, et võiks juhtuda samasugust õnnetust. Eesti sildade puhul jah esineb mõningast lagunemist, aga see on lihtsalt aja möödudes toimuv konstruktsiooni lagunemine ja see ei põhjusta silla sellist kandevõime kadu, et sild sisse kukuks," rääkis professor Idnurm.
"Kui me katsetasime vahepeal vanu sildu, mis on ehitatud aastatel 1950. ja 1960. aastatel, näiteks Loobu sild ja Särevere sild, siis me saime teada, et sildadel oli reaalselt umbes kolmekordne tugevusvaru," ütles Idnurm.
Idnurme sõnul jälgitakse Eestis pidevalt sildade seisukorda ja see on üldiselt hea ning Eesti sillad on võimelised kandma ka näiteks 60-tonniseid tanke.
Toimetaja: Indrek Kuus