Genova sillavaring tõi teravalt esile populismi- ja korruptsiooniprobleemid

Itaalia kaks populismis süüdistatud valitsusparteid on seoses Genova ohviterohke sillavaringuga meedias samuti tähelepanu pälvinud. Kui Viie Tähe Liikumise (M5S) puhul tuletavad paljud meelde, et erakond oli varem pidanud silla remontimist ebavajalikuks kulutuseks, siis Liiga juht ja siseminister Matteo Salvini asus tragöödias kohe Euroopa Liitu süüdistama.
Viis aastat tagasi kirjutati Viie Tähe Liikumise veebilehel, et hoiatused seoses 1967. aastal ehitatud silla varisemisohuga on "muinasjutud" ning et sild püsib püsti veel sada aastat, vahendasid Yle, Reuters jt.
See kirjutis on praeguseks erakonna veebilehelt kustutatud, kuid kuvatõmmist on võimalik näha kas või SIIN.
M5S on teinud aastaid kampaaniat Liguuria maakonda kavandatava uue maantee vastu. Selle uue maanteega oleks asendatud ka teelõik, mille osaks on ka teisipäeval kokku varisenud sild.
Veel 2014. aastal kirjutas M5S asutaja ja tollane juht, koomikuna kuulsaks saanud Beppe Grillo, et uue maantee ehitamine tuleb peatada kas või armee abiga.
"Ma tunnistan, et me varem alahindasime silla varisemisohtu. Kuid need on kirjutised Grillo blogis, mitte praeguse valitsuse ametlik poliitika," kommenteeris ajalehes La Stampa M5S-i rahvasaadik Michele Dell'Orco, kes töötab samaaegselt osakonnajuhina transpordi- ja taristuministeeriumis.
Salvini üritas süüd EL-i peale veeretada. Brüssel tuletas meelde, et Itaalia on saanud taristu korrashoiuks miljardeid
Pärast teisipäevast sillavaringut teatas EL-i vastasusega silma paistnud Liiga juht ja siseminister Matteo Salvini, et Itaalia kavatseb investeerida liiklussõlmede turvalisusse isegi siis, kui "Euroopa Liit selle ära keelab". Euroopa Komisjon aga eitas väiteid, justkui oleks EL kuidagi selliseid investeeringuid pidurdanud. Pigem vastupidi - Euroopa Liit on Itaalia taristu heaks eraldanud miljardeid ja miljardeid.
Täpsemalt viitas Salvini oma sõnavõtus sellele, et Itaalia peab panustama rohkem oma lagunevatesse taristuobjektidesse ning mitte pöörama tähelepanu eurotsooni eelarvereeglitele.
"Meil tuleb endalt küsida, kas nendest piirangutest kinni pidamine on olulisem kui Itaalia kodaniku turvalisus. Minu jaoks loomulikult ei ole," rääkis parteijuht.
Itaaliakeelse Euronewsi toimetaja Claudio Lavanga küsis seepeale kommentaari Euroopa Komisjonilt ning Brüsselist saadud vastus andis olukorrast hoopis teistsuguse pildi.
Komisjoni pressiesindaja tõi välja, et 2014-2020 struktuurivahenditest eraldati otseselt Itaalia liiklustaristu projektide jaoks 2,5 miljardit eurot. Käesoleva aasta aprillis aga kiitis Euroopa Komisjon heaks Itaalia 8.5 miljardi euro suuruse maanteede investeeringuplaani.
Samuti tuletas pressiesindaja meelde, et ka eurotsooni riikide eelarveid käsitlevad reeglid annavad riikidele võimaluse oma riigieelarves erinevatele küsimustele rohkem rõhku panna. Ning just Euroopa Liit on teinud Itaaliale soovitusi, et üks sellistest rõhuasetustest võiks olla senisest suurem panustamine liiklustaristusse. Selline ettepanek tehti ka käesoleva aasta Itaalia riigieelarvet puudutavates Euroopa Komisjoni soovitustes.
Ametlik põhjus pole veel teada, kuid silla varisemise eest hoiatati juba aastaid
Arhitekt Riccardo Morandi järgi nime saanud silla kokkuvarisemise põhjus pole hetkel veel ametlikult teada, kuid väga paljude jaoks ei olnud see üllatuseks, sest
selle eest oli hoiatatud juba aastaid.
Tuntud Itaalia inseneri sõnul oli ta juba ammu hoiatanud, et teisipäeval Genova linnas kokku varisenud maanteesilla näol oli tegu ohtliku läbikukkumisega, mis oleks tulnud lammutada. Genova ülikooli inseneriteaduste professor Antonio Brencich selgitas nimelt, et silla 1960. aastatel projekteerinud Riccardo Morandil oli "suurepärane intuitsioon, kuid ta ei olnud arvutamisel eriti praktiline" ning seetõttu on tema ehitusprojekte saatnud probleemid ka mujal.
Samuti on Itaalia meedias kirjutatud võimalusest, et põhjus võib olla ka ohutusreeglite ja kontrollmeetmete eiramises.
Euroopa Komisjon on muuhulgas hoiatanud, näiteks 2014. aasta raportis, et Itaalia ehitushanked on üks kõige korrumpeerunumaid valdkondi riigis ning sageli lööb nendes skeemides kaasa ka organiseeritud kuritegevus. Eelmisel aastal tehtud uuring toob selles kontekstis välja ka asjaolu, et korruptsioon teeb Itaalia ehitusprojektid teiste riikide sarnastest projektidest palju kulukamad.
Praegustel andmetel hukkus sillavaringus 38 inimest
Itaalia politsei teatel sai genova sillavaringu tagajärjel surma 38 inimest. Vahepeal oli teatatud ka 39 inimese hukkumisest, kuid see arv ei pidanud siiski paika.
Samal ajal jätkuvad sündmuskohal päästetööd ning võimalikke ellujääjaid või surnukehi otsitakse endiselt rusude alt.
Toimetaja: Laur Viirand