Margus Tsahkna: Eesti 200 ei otsi staar-elukunstnikke
Eesti 200 on vajunud sisepoliitilise radaripildi servale või veelgi rohkem kõrvale. Kas nad on käega löönud? Riigikogu fraktsioonitu liige Margus Tsahkna, Eesti 200 üks käimatõmbajatest, vaidleb vastu: kõik liikuvat erakonna asutamiskongressi suunas.
Kus on partei Eesti 200?
Eesti 200 teeb kõvasti tööd, üle Eesti.
21. augustil ütlesite, et mittetulundusühing Eesti 200 muutub erakonnaks. Kuu aega on möödas – täielik vaikus.
Vastupidi, kuu ajaga on väga palju juhtunud. Meiega on liitunud erinevate valdkondade inimesi. Oleme tõsiselt tööd teinud oma organisatsiooniga, mis kataks kogu Eestit...
Kui palju teil praegu liikmeid on?
Pea 300 inimest, kes on astunud MTÜ Eesti 200 liikmeks.
Siis on teil veel 200 puudu, et erakond registreerida.
Jah, aga see ei ole meile probleem. Üle kuu aja on päevani, mil peaks toimuma erakonna asutamine. Kui vaatame uuringute tulemusi, siis potentsiaali on. Praegu teeme korraga mitut asja – üks on erakonna loomine, teine on seisukohtade selgitamine ja inimeste tutvustamine ning kolmandaks teeme päris palju tööd programmiga.
Kui kaugel programm on?
Üle aasta oleme sellega liikunud ja iga poliitikahuviline on saanud lugeda meie inimeste artikleid. Põhijoon on valmis, põhiideoloogia paigas ja...
Need artiklid ilmuvad erinevates lehtedes või portaalides, keegi ei suuda kõike jälgida. Kus on teie terviklik programm?
Eesti200.ee. Seal on meie materjalid kõigile lugeda. Aga tuletan meelde, et oleme MTÜ, kes loob erakonda ja programmi kinnitab erakonna asutamiskongress.
Millal see toimub?
Meil on pisut rohkem kui kuu aega ettevalmistamiseks ja praegu käib kõva töö.
Kui mainisite uuringuid, mis näitavad valijate toetust Eesti 200-le, siis millistest numbritest te räägite?
Nii ERR-i kui ka Postimehe tellitud uuringutest on meelde jäänud, et neid, kes oleksid valmis andma hääle Eesti 200-le, on 15 protsenti.
Oot-oot. Mäletan uuringut, kus kindlalt on valmis teie poolt hääletama 2 protsenti ja seda ei välistanud 13 protsenti.
See ongi meie potentsiaal – 2+13. Ja muidugi oleme tänulikud iga kindla valija eest.
Juhul kui Eesti 200 muutub enne valimisi tõesti erakonnaks, siis keda te praegustest parteidest ohustate?
Kõik neist võiksid olla natuke mõtlikud, kuna meie eesmärk on pakkuda positiivset alternatiivi olemasolevale. Kui konkreetsemalt vaadata, siis kõige närvilisem on ehk Reformierakond. Aga üllatuslikult ka EKRE, kes on seni mänginud hirmudele ja näidanud ennast ainsa alternatiivina [teistele parteidele], kuid Eesti 200 tuleb nüüd positiivse alternatiivina, pakkudes inimestele lootust.
Kas nüüd on selge, kellest saab teie peaministrikandidaat?
Täna ei ole ma valmis nime ütlema, seda peab otsustama erakond, mitte MTÜ.
Olete siiski oma teel väga alguses.
Oleme erakonna asutamise teel, aga meie tuumik on paigas. On selge, et me ei hakka kusagilt otsima... staar-elukunstnikke, vaid panustame erinevate valdkondade ekspertidele, kellel on midagi öelda, kuidas Eesti kestaks ka 100 aasta pärast.
Mis teil kultuurinimeste vastu on?
Te vist ei mõistnud, mida tähendab väljend "staar-elukunstnik"... Kultuuriinimesed on meile oodatud. Nagu kõik, kes tegelikult kannaksid meie programmi.
Mis oleks kõige olulisem muutus, kui Eesti 200 saaks tõesti järgmisesse valitsusse?
Kogu lähenemine suurtele probleemidele, millest tänased erakonnad ei taha rääkida. Mulle tuletab praegune olukord meelde 2007. aasta parlamendivalimiste eelset aega: oli majandusbuum ja kõik lubasid palgatõuse, maksulangetusi, lubasid raha ja võimalikult kohe. Aga Eesti 200 soovib suurte probleemide lahendamist, olgu need seotud tööturuga, majandusambitsiooniga, haridusega.
Kindlasti me muudame riigi valitsemise lihtsamaks, et inimesed ei pea kolistama mööda bürokraatia erinevaid koridore, vaid nad saavadki personaalse riigi, mis suudab neid nimepidi kõnetada.
Te ei karda, et see jutt on väga keeruline, teiste lihtsate lubaduste kõrval?
Ei karda. Inimestel on probleemid, suheldes riigi või omavalitsustega. Eesti 200 järgmiste kuude ülesanne ongi viia see sõnum kohale. Et need, kes kaasa mõtlevad, kes ei taha saada vaid rahalisi lubadusi ja muretsevad Eesti tuleviku pärast – tahame neid kõnetada.
Kui teil õnnestub muuta MTÜ erakonnaks, kes läheb riigikogu valimistele, siis peate kokku saama ka valimisnimekirja, 125 inimest.
Erakonnad esitavad valimisnimekirjad jaanuari keskel. Meie eesmärk on välja panna täisnimekiri, mis on tõesti 125 inimest. Seda suudaksime teha ka juba oktoobri lõpus. Eks päris mitmed ka ootavad, et mis meist saab ja peame ennast tõestama.
Olete tajunud umbusku, et mis teist saab, kui püüate liikmeid värvata?
Ma olen näinud inimeste hirmu, kas töökoha kaotamise või sildistamise pärast. Olen näinud hoiakut, kus inimene tahaks Eesti 200-ga liituda, tal on oma valdkonnas kompetents ja kogemused, aga ta jääb mõtlema, et kui palju oleks valmis oma positsiooni ohverdama.
Mõni näide?
Ei hakka isiklikuks minema, sest inimesi, kes aitavad kaasa, aga ei tule oma näoga esile, on palju. Kui nimetaksin neid, siis reedaksin nende usalduse. Positiivne on aga, et inimeste võrgustik, kes meiega kaasa mõtleb ja annab sisulist nõu, ka programmi tegemisel – küll ajalugu näitab ja avalikkus võib isegi üllatuda, kes kõik on andnud oma toetuse ja teadmised Eesti 200-le. Niivõrd positiivset ja head protsessi ei ole mina varem kogenud.
Erakonna loomine nõuab raha. Kust raha tuleb?
Meie liikmete annetustest, ettevõtjate annetustest. Oleme arvestanud, et kui Eesti 200 muutub erakonnaks, siis teeme ka kogu praeguse perioodi [rahastamise] avalikuks. Meie riigieelarvest raha ei saa, nagu tänased erakonnad. Samas ei ole meil võlga, nagu on mõnel suurel erakonnal. Mulle oli väga sümpaatne, mida kirjutas Indrek Mustimets, kodanik Tartust: ehk ei tohiks valimistel osaleda võlgu olevad erakonnad. (Naerab)
Priit Alamäe Nortali kasum läheb siis Eesti 200 tegemisse, või?
Kui see kõik läheks Eesti 200-le, oleks kõik väga tore. Tegelikult pole Priidul siin nii suurt rolli, kui talle üritatakse omistada. Aga tõsi, et Eesti 200 on kõnetanud ka ettevõtlikumat inimest, väikeettevõtjaid ja keskmiste ettevõtete omanikke, kes tavaliselt ei ole erakondi toetanud ning kes nüüd ootavad lootust ja pikemaid lahendusi.
Toimetaja: Priit Luts