Eesti kõige suuremas meditsiiniteenuste riigihankes otsis haigekassa partnereid kokku 98 teenusele, alates günekoloogiast Viljandimaal kuni silmahaiguste ravini Tallinnas. Oma pakkumise tegi hankele üle 130 ettevõtte, ehk peaaegu kõik Eesti erakliinikud. Tuleva nädala alguseks peaksid uued lepingud kehtima hakkama. Hanke mahtu ja keerukust näitab seegi, et alates riigihanke väljakuulutamisest on riigihangete vaidluskomisjon pidanud tegelema 28 erineva kaebusega. Kaheksa vaidlust endiselt käivad ja see tähendab, et päris kõiki lepinguid loodetud ajaks sõlmida ei saa. Kui varem vaieldi peamiselt selle üle, kas haigekassa on kirjutanud hankele õiglased tingimused (ja nii mõnigi kord jäid peale ettevõtted), siis nüüd vaieldakse selle üle, kuidas haigekassa pakkumisi hindab. Aga nagu öeldud, suurema osa teenuste puhul sõlmitakse peagi uued lepingud ja nende inimeste jaoks, kes on harjunud haigekassa kulul eraarsti juures käima, võib see tähendada arsti vahetamist.

"Me teavitame inimesi teenusepakkujate vahetusest haigekassa kodulehel, siis kindlasti avaldame sellised muudatused, kus mõni arst, kelle juures patsient on siiamaani harjunud käima, ei ole enam 1. oktoobrist Haigekassa lepinguparner, see ilmub ka kohalikes väljaannetes ja vajadusel ka üleriigilises meedias," rääkis haigekassa kliendisuhete osakonna juht Marko Tähnas.

Viimati tehti niisugune suurem hange ehk mängiti meie erameditsiini turg ringi 2015. aastal. Tähnase sõnul kulus toona selleks, et inimesed tee uue teenusepakkuja juurde üles leiaks, ligi kolm kuud. Aga kui inimene juba on järjekorras mõnes sellises kliinikus, mis hankes kaotajaks jäi, siis lubab Tähnas, et nemad saavad oma vastuvõtul ja vajadusel ka mitmel vastuvõtul ära käia.

"Meil on selline mõiste nagu ravijuht. Ja ravijuhu sees võib olla üks kuni mitu ravivisiiti. Ehk üks ravijuht tähendab seda, et kui inimene oma tervisemurega esimest korda pöördub arsti juurde, kuni selleni, kui arst ütleb, et teie mure on lahendatud ja te olete kas terve või ei pea enam minu juurde vastuvõtule tulema. Ja kogu selle protsessi me maksame ravijärjekordade ostmise aluselt kinni sellele arstile, kellel ei ole alates 1. oktoobrist lepingut," selgitas Tähnas.

Kõige otsesemalt mõjutavad uued lepingud aga teenusepakkujaid ehk erakliinikuid. Neid, kes hankes võidavad, ootab kolm aastat kindlat leiba. Need, kel seni lepingud olid, aga nüüd hankes kaotasid, peavad oma töö ümber korraldama. Näiteks silmaarsti Dr Kai Noore osaühingu käive ületas läinud aastal kaks miljonit eurot, millest enam kui pool tuligi haigekassaga sõlmitud lepingust. Tänavusel hankel dr Noor kaotas ja alates 1999. aastast kestnud leping lõppeb. Kai Noor ütles, et ehkki tõenäoliselt saab tema silmakabinet suurendada ka tasuliste teenuste mahtu, tähendab lepingust ilmajäämine ikkagi, et ettevõtet, sealhulgas personali tuleb koomale tõmmata.

"Neid, kes seda teenust osutaks, on ka suhteliselt palju. Eks peab siis hakkama arvestama, kui palju inimesi on võimalik alles jätta. Siin on pakkumisi tehtud arstidele ja paljud on meil spetsiifilise koolitusega arstid. Eks siis peab hakkama arutama, et kes mis teeb. On ju ka Soome turg alati olemas ja ka muu väljamaa turg," rääkis Noor.

Samas lisas ta, et ka kliendile ei pruugi lepingute vahetumine päris valutult minna. Nimelt väidab ta, et mitmeid haigusi, mida tema juures sai haigekassa raha eest ravida, mujal ravida ei osata. Täpsemalt on need erinevad sarvkestaga seotud mured, nagu keratokoonus.

"Ma ei näe ka, et seal keegi väga tegija oleks, sest niisuguse programmi väljatöötamine võtab aega vähemalt kolm-neli aastat, pluss aparatuuri muretsemine. Ja ma ei tea, kui palju on kellelgi mõtet seda aparatuuri järgmise kolme aasta jaoks muretseda."