Riik tellib haigekassa kaudu teatud hulga ravijuhte, millest enamik toimub haiglavõrgu arengukava haiglates ehk suurhaiglates nagu PERH ja Tartu Ülikooli Kliinikum, kuid umbes seitse protsenti tellitakse erasektorist, kes võtavad vastu ka tasulisi kliente, vahendas "Pealtnägija".

Tänavu mais avaski haigekassa riigihanke erakliinikutele 17 erialal üle Eesti ehk otsis pea sadat lepingupartnerit erialadel alates günekoloogiast ja lõpetades silmaraviga. Isegi seitse protsenti kogumahust tähendab erameditsiini turu suurt ümbermängimist.

Ilma suurema avaliku kärata otsustati septembri alguses hanke võitjad üle Eesti. Hankele laekus 337 pakkumist 132 kandidaadilt, aga samuti anti sisse rekordarv vaideid – 29. Seetõttu kavandatud tähtajal, 1. oktoobril uued lepingud ei jõustu.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik ütles, et tegemist on mastaabilt väga suure hankega, mis on lisaks ka väga eripärane. Suureks teeb hanke juba see, et eriarstiabiteenusega on hõlmatud peaaegu kogu Eesti.

Kuna seniseid lepinguid juba pikendati, jäi haigekassa ajahätta ning kavandatav töö alustamise tähtaeg, 1. oktoober pressis peale. Lepinguid on vaja Valgast Narvani ehk igas Eesti nurgas ja seda vaid kuuekuulise etteteatamisega.

Eraarstidelt nõutakse soodsamat hinda

Probleeme tunnistas ka hanke korraldanud haigekassa, mille juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on sellest hankest väga palju õppida.

"Tõesti tulid asjaolud, mida me ette ei näinud, ja see on tõesti üks õppimise koht. Tunnistame, et järgmine kord tuleb alustada selle hanke planeerimisega veelgi varem, kui me seda täna tegime," lausus Parv.

Lisaks väga kiirele tegutsemisele surus arste ka hankes seisev haigekassa soov, et nad peavad haigeid ravima 15 protsenti odavamalt, kui seda teevad suurhaiglad. On omaette teema, miks peaks eraarstide ravi olema soodsam kui suurhaiglatel, aga tõsiasi on, et hankesse oodati pakkumisi koefitsiendiga 0,85 riiklikust hinnast. Näiteks kui silmaravi üks juhtum maksab suurhaiglas arvestuslikult 60 eurot, siis eraarstilt oodatakse seda 51 euroga.

"See kindlasti tähendab seda, et teenust tuleb sisuliselt pakkuda alla kulupõhise hinna," lausus Ortopeedia Arstide juhatuse liige, ortopeed Mihkel Mardna.

"Kui meilt küsitakse koefitsienti, siis meilt küsitakse väga kehva kvaliteediga meditsiini. Pakkuge odavat ja, vabandust, ligadi-logadi teenust," kritiseeris Taastava Kirurgia Kliiniku juhatuse liige Tiit Meren.

Maivi Parve sõnul on hanke eesmärk leida parimad tegijad ja üks osa lisaks õiguskuulekusele, kvaliteedile ja paremale kättesaadavusele on ka hea hinnaga teenuse osutajad.

Medicum AS-i nõukogu liige Jaanus Vool usub, et see soodustab kindlasti haigekassa arvetega sohi tegemist. "Ehk ravijuhtude nii-öelda splittimist ehk ühele inimesele sama haigestumise juures kirjutatakse kaks või kolm raviarvet," kirjeldas Vool, kes tunnistas, et nii tehakse, aga mitte nende asutuses.

Mitu kliinikut hakkab töötajaid koondama

Kui kantseliit maakeelde tõlkida, siis haigekassa ütleb, et nende eesmärk ongi süsteem võimalikult efektiivselt tööle panna ja rahva rahaga heaperemehelikult ringi käia, mis on igati mõistetav.

Erinevate vaiete tõttu avalikustati enamik hanke tulemusi 7. septembril ehk kolm nädalat enne seda, kui uued tegijad peaksid alustama ja vanad lõpetama. See otsus lõhkas justkui pommi, sest paljud tunnustatud tegijad jäid haigekassa lepingutest ilma. Näiteks Mihkel Mardna ja Ortopeedia Arstid olid haigekassa lepingupartner 14 aastat ja tegid keerulisi ortopeedilisi lõikusi muu hulgas ka tipp-sportlastele Erki Noolest Mart Poomini, kuid nüüd kaotasid ravijuhtudes üle poole haigekassa lepingust ehk rahaliselt saavad nad 1,6 miljoni asemel alla 800 000 euro.

"Selline tulemus kindlasti tähendab osa inimeste koondamist, meil kahe asutuse peale on kuskil 120 töötajat või ka pisut rohkem. Eks elu näitab, mis nüüd toimuma hakkab, aga kindlasti mingisuguses osas koondamisi tuleb, see on vältimatu," tõdes Mardna.

Veel raskem on silmaarst Kai Noorel, kes opereerib muu hulgas selliseid patsiente, keda keegi teine Eestis ei lõika. Tema kliinik, kellel oli leping 19 aastat, jääb sellest üldse ilma ehk kaotab ühe miljoni euro ulatuses ravijuhtumeid. Halvemal juhul tähendab see 30 töötajast pea poolte koondamist.

Endine Lasnamäe polikliinik, 2001. aastast Medicumi nime all tegutsenud erakliinik säilitab praeguste otsuste alusel küll enamiku soovitud erialasid, kuid näiteks kõrva-nina- ja kurguarst kliinikust ilmselt kaob. Teised erialad jäävad küll alles, aga haigekassa tellib neilt senisest mitukümmend tuhat ravijuhtu vähem, mis toob suure augu eelarves ning sunnib kardetavasti koondama seitse-kaheksa arsti, millest aga rängem on mõju patsiendile.

"Kahjuks on meil Lasnamäe piirkonna ravikindlustatutele kurvad ja väga kurvad uudised. Täna kehtivate otsuste puhul võib kirjanduslikult öelda, et riigipoolsed otsustajad on määranud 150 000 Lasnamäe elaniku pimedaks ja kurdiks," lausus Medicumi nõukokku kuuluv Vool.

Tohtrite sõnul jõudis tervishoiuturule "Facio tegemine"

Kui haigekassa õigustab toimuvat konkurentsi tugevnemise ja verevahetusega turul, siis tohtrite väitel saavutati äraspidine tulemus. Nende sõnul jõudis tervishoiuturule "Facio tegemine". See kujund viitab kurikuulsale ehitusfirmale, kes aastaid alapakkumistega riigihankeid võitis, kuid alati lõppes asi suure jamaga ning läks lõpuks palju kallimaks.

"Kui läbi riigihanke on võimalik turule tulla, ma küll pisut ehk utreerin, peaaegu et riiulifirmaga, kus paberitöö on kenasti ära tehtud, siis sellega seatakse meie arvates ohtu kvaliteetse arstiabi kättesaadavus," lausus Mardna.

Tiit Meren märkis, et nad on aastaid investeerinud inimestesse, ruumidesse ja kõigesse muusse, et haigekassa tingimustele vastata. "Tuleb keegi, kes nimetab haigekassale, et ta pakub teenust, aga me teame, et ei ole haiglat, ei ole kohta, aparaate, ei ole lubasid, midagi," lausus ta ja küsis, mis saab haigetest, keda praegu tingimustele vastavates keskustes teenindatakse.

Ehkki silmaravis säilitas kaks erakliinikut Tallinnas oma lepingu, siis uued tulijad pealinna raviturul on näiteks Narvast pärit sihtasutus Albinea ja Sillamäe Tervisekeskus. Viimases tegutseb näiteks üks täiskohaga silmaarst praegu Narvas, kuid juba uuest nädalast ootab teda paar-kolmsada patisenti kuus ka Tallinnas, teadmata kohas.

"Meile on mailid laekunud juba, kus meie tohtritele on tööd pakutud, ja täna tuli e-mail, et nad ostaksid meilt aparatuuri," lausus Kai Noor.

Maivi Parve sõnul on haigekassal teadmine ja kinnitus, et ettevõte on valmis teenust osutama. Kui aga lubadused ei pea, on haigekassal õigus ka leping lõpetada.

Hanke suurim võitja on Tartu kliinik Medita

Sillamäe Tervisekeskus kinnitas ka "Pealtnägijale", et nad kavatsevad pealinlaste silmi ravida, kuid ei täpsustanud, kus, millise aparatuuri ja milliste arstidega. Kõige tähelepanuväärsem on aga Tartust Ropkast pärit kliinik Medita, keda võib pidada meditsiinihanke suurimaks võitjaks: ta esitas pakkumise senises kodulinnas ja Tallinnas kokku 37 erialal, millest sai praeguste otsuste järgi 10. Konkurendid on sellest peaaegu šokis.

"See on selline mõnetine jokk-seis, kus justkui paberid on kõik korras, aga nende taga ei ole adekvaatset sisu, ei ole infrastruktuuri, ei inimesi, kes suudaksid pakkuda üht või teist raviteenust vastavalt lepingule," lausus Mardna. 

Meren küsis, kes on need inimesed selle tundmatu riiulifirma taga ja mida nad loodavad, kui nad tõesti lepingu saavad ja peavad hakkama teenust osutama, aga füüsilist pinda, lube, litsentse ja inimesi selleks ei ole. "Millele nad küll välja lähevad?" ei mõistnud Meren.

Medita Kliiniku juhataja, meestearst Kristo Ausmees ütles, et kliinik on üsna väike, kuid tahab suuremaks kasvada. Ehkki Tallinnas on Medita tegevuspaik registreeritud Mustamäel asuvasse büroohoonesse, siis Tartus tegutsetakse 2011. aastast ning seal on neil ka varasem haigekassa leping.

Jõulise tulija eestvedajad on endine judokas, anestesioloog Lauri Kõrgvee ja meestearst Kristo Ausmees. Ehkki nad ise eitavad alapakkumist, esitati just Medita vastu vaidluskomisjonile ja haigekassale kõige enam kaebusi alates kompetentsi puudumisest, korrast ära lubadest kuni vajalike haiglaruumide puudumiseni Tallinnas.

Näiteks ortopeedilise lõikuse tegemiseks, mida kliinik 1. oktoobrist peaks pakkuma, peab olema korralik operatsioonituba ja röntgenaparaat.

"Me oleme esitanud haigekassa konkursile vastavad paberid ja haigekassa on hinnanud, me ei tea täna, millised on tulemused. Kui meil seda kompetentsi ei ole, siis tõenäoliselt me neid lepinguid ei saa," lausus Ausmees, kelle sõnul on terviseameti loal üles rivistatud arstid andnud nõusoleku nende juures töötada.

Patsiendid tema sõnul kindlasti arstiabita ei jää. "Ta on saanud meie juurest seitse aastat arstiabi, miks te arvate, et ta järgmised kolm aastat ei saa? Saab muidugi, kui haigekassa saadab järgmisel nädalal lepingu, arvan, et nad saavad arstiabi 1. oktoobrist," sõnas Ausmees.

Ausmehe sõnul soosivad hanked hoopis vanasid tegijaid

Ta pööras pildi teistpidi – meestearsti väitel soositakse haigekassa hankel hoopis vanasid tegijaid ja konkurendid loobivad kaikaid kodaratesse, kuid konkreetsemalt on ta valmis neid teemasid avama alles siis, kui vaided läbi ja lepingud sõlmitud.

"Kuidas teile tunduks, kui rahvusringhäälingus näiteks Helar Osila ütleks teile rahvusringhäälingu kohvikulauas, et mis te, Tartu mehed, siia Tallinnasse tulete, tehke seal oma Alo televisiooni ja olge selle üle õnnelikud. Aga nii meile täpselt öeldud on. Tartu mehed olgu Tartus ja ärgu segagu Tallinna meeste asju," lausus Ausmees. "Tegelikult nad peavad ise aru saama sellest, et see aeg on läbi, kus monopoolsete tingimustes sai töötada, et aastaid - kümneid aastaid olid nad ainukesed lepingupartnerid ja taotlesid lepinguid Tallinnas."

Detaile selles teemas on palju ning pooltel õigust ülegi, kuid kõige olulisem on ikkagi patsiendi saatus. Suurhaiglaid see segadus ei puuduta, kuid erakliinikute hanke osas sisse antud 29 vaidest on selle teisipäeva seisuga veel 12 lahendamata. Üllataval kombel tuleb siin sisse veel viimane pööre selles loos.

Nimelt, kui haigekassa leiab, et kõik seni läbi vaieldud lepingud jõustuvad üle Eesti 1. oktoobril, siis vaidlustuskomisjoni esimehe sõnul ei saa keegi alustada enne, kui viimanegi lahkheli on lahendatud ehk järgmisel esmaspäeval ükski arst uue lepingu alusel tööd ei alusta.

Haigekassa kinnitab, et need, kes on jõudnud end enne esmaspäeva lähikuudeks erakliinikusse riigi tasustatud vastuvõtule järjekorda panna, teenindatakse seal ka ära. Ehkki rahandusministeerium kinnitas "Pealtnägijale", et ühtegi uut lepingut ei saa haigekassa vaiete tõttu esmaspäevaks sõlmida, siis haigekassa leiab enda juristide toel, et avalikkuse ja haigete kaitseks võivad nad seadusest mööda minna ning hakkavad uusi lepinguid otsast ikkagi sõlmima, lubades jagada selle kohta täpsemat infot esmaspäevast.