Eestis ei saa välismaalased kõikjal kinnisvara soetada. Keelu all on välispiir kui NATO ja Euroopa Liidu piir. Julgeolekuasutuste naabrid peavad aga oma ehitusprojektid kooskõlastama. Siseministeerium plaanib ka piirivööndi kehtestamist. Kaitsepolitsei ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kahtlase kinnisvarategevuse osas tundlikes piirkondades ühtegi kriminaalasja käimas pole.

Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus sätestab maa ostu piirangud väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele isikutele ja ettevõtetele. Keelu alla kuulub kogu välispiir - ühtlasi NATO ja Euroopa Liidu välispiir ning väikesaared. Ehitusseaduse kohaselt peavad kinnisvaraomanikud oma plaane kooskõlastama, kui nende naabriks on julgeoleku- või kaitseväe asutused.

Ometi ei takista see huvipakkuvas piirkonnas toimetamist variisikute kaudu, kes on Euroopa Liidu kodanikud.

"Me vaatame juba täiendavaid meetmeid veel juurde selleks, et kinnisvara omandamise kitsendamise seadusele lisaks täiendavaid meetmeid tuua ka Eesti kodanike suhtes, kes seal kinnisvara omandavad. Me räägime piirivööndi kehtestamisest kuni viis kilomeetrit. Ka seal tuleb oma tegevusi kooskõlastada juba PPA-ga," selgitas siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

Kaitsepolitsei jälgib riigikaitseobjektide ümbruses asuvat maad ja seal toimuvat. Praegu rohkem sel teemal midagi öelda pole.

"Meil praegusel hetkel see töö, millest me rääkida saame, piirdubki sellega, et hoiame silma peal, et ennetada erinevaid julgeolekuohte. Praegusel hetkel ühestki kriminaaluurimisest me rääkinud ei ole," sõnas kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp.

Sisejulgeoleku eksperdi Erkki Koorti ametiajal siseministeeriumis tuli ette kahtlusi vara soetavate isikute tagamõtetes, kuid sellest ta rääkida ei saa. Ta arvab, et kinnisvara müügi piiramisel tuleks lähtuda konkreetsest juhtumist.

"Lauspiirang otseselt ei välista midagi. Konkreetne isikupõhine taustakontroll on vältimatult vajalik," lausus ta.

Justiitsministeeriumis on juba kolm aastat valmis usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu, milles oli ettevõtete taustakontroll sees. Rahandus- ja justiitsministeeriumi soovil on see säte välja võetud. Võib-olla asjata, küsib Koort.