Soome jõuametkonnad korraldasid nädalavahetusel suuroperatsiooni, mille sihtmärk oli strateegiliselt oluliste mereteede ja sõjaliste objektide lähedusest kinnisvara ostnud ettevõte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Turu saarestikus nädalavahetusel massiivsete jõududega läbi viidud politsei, kaitsejõudude ja piirivalve ühisoperatsioon tõi Soome üldsuse ette seni põnevusfilmidest tuttava stsenaariumi: isamaa pinnal tegutsevad käsilased, kes ostavad kokku kinnisvara, mis sõjalise konflikti tekkides võib anda vaenulikule jõule võimaluse kontrollida Soome strateegiliselt tähtsaid mereteid ning sõjalisi objekte.

"Tegemist on majanduskuritegude uurimisega: raskema astme rahapesu, maksupettus ja raamatupidamiskuritegu. Selle alusel otsime me läbi ühele konkreetsele ettevõttele kuuluvaid hooneid," kommenteeris keskkriminaalpolitsei inspektor Markku Ranta-aho.

Soome keskkriminaalpolitsei pidas operatsiooni käigus kinni kaks inimest, kellest üks on Eesti ja teine Venemaa kodanik. Politsei taotleb kohtult nende vahistamist kahtlustatuna raskema astme rahapesus ning maksupettuses.

Mõlemad töötasid ettevõttes nimega Airiston Helmi, mis on enam kui kümne aasta jooksul ostnud kokku nii kinnisvara Soome laevateede vahetus läheduses kui ka Soome mereväe mahakantud varustust. Oste on põhjendatud turismiäriga, kuid aastatega pole tekkinud ei äri ega ka turismi.

"Nendel ettevõtetel on rahapesu, maksupettuste ja raamatupidamiskuritegudega seotud teemasid, aga samal ajal juhtuvad need olema ka ettevõtted, kelle puhul on juba 10-20 aastat jälgitud, mida ja kui palju nad tundlike sõjaväeliste objektide lähistelt kokku ostavad," nentis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur Pauli Järvenpää.

Otseselt keelata taolist tegevust ei saa, sest seaduse kohaselt on välismaalastel õigus Soomes kinnisvara omada. Samas lükkab Järvenpää tagasi väite, et Soome võimud suhtuksid kahtlasesse kinnisvara kokkuostu sinisilmselt.

"Suhtumine on varemgi realistlik olnud. Ma küll ei arva, et neil aastatel, kui ma ise riigiametnikuna töötasin, oleks me kuidagi naiivsed olnud. Me ei püüdnud seadusele vastu töötada, kuid me hoidsime [kahtlasel tegevusel] teistmoodi silma peal," selgitas ta.

Sellest hoolimata valmistab Soome kaitseministeerium ette seaduseelnõud, mis annaks võimaluse arvestada kinnisvaratehingute puhul ka riikliku julgeolekuga. Seadus peaks jõustuma 2020. aastal.